Ekspert: inimevolutsioon ei ole lõppenud

Ekspert: inimevolutsioon ei ole lõppenud Foto: blogs.plos.org

Inimevolutsioon ei ole lõppenud ega seiskunud, vaid kestab edasi.

USA Smithsonian instituudi antropoloogi Briana Pobineri sõnul on progress silmaga näha, kirjutab Live Science.

Evolutsioon kestab, kuna elukeskkond muutub kogu aeg. Tekivad uued negatiivsed aspektid nagu näiteks vee ja õhu kaudu levivate haiguste varasemast kiirem levik, millele tuleb kiiresti reageerida.

«Tuleks vaadata nüüdisinimeste eellasi. Miks enne Homo sapiensi olnud inimliigid välja surid? Selle põhjuseks on inimaju. Aju arenes pidevalt edasi, andes järgmisele liigilse suuremad võimalused ellujäämiseks,» selgitas Pobiner.

Suurim evolutsiooniline muutus inimajus on toimunud neokorteksis ehk uues ajukoores. See ajuosa tegeleb abstraktse mõtlemise, pikaajaliste plaanide, empaatia ka keeleoskusega.

Inimaju moodustab inimeste kehamassist vaid kaks protsenti, kuid tarbib 20 protsenti energiast.

Kui inimaju jätkab arenemist, kas siis inimesed muutuvad suure pea ja kiitsaka kehaga olenditeks nagu on neid  näha olnud ulmefilmides?

Uurija sõnul ei muutu inimesed selliseks, sest seda takistab sünnikanali suurus. Looduse poolt on seatud nii, et lapse pea peab mahutuma läbi sünnikanali.

Tänapäeval on aga keisrilõige aina enam levinud. Samuti on viljakusravi ja sünnijärgne meditsiiniline hooldus väga kõrgel tasemel.

Kas tegemist on looduslikku valikusse sekkumisega? Aeg näitab seda.

Maailma rahvastik kasvab ning mida suurem on populatsioon, seda kiirem on kasv. Kuid merevee taseme tõusu ja maa kahanemisega levivad samas vee ja õhuga seotud haigused lihtsamalt ja kiiremini.

Maailma suurim viirus on igikletsast leitud Pithovirus. Sellised külmunud viirused võivad igijää sulades ohtlikuks muutuda.

Teadlase sõnul kinnitas Maailma Terviseorganisatsioon WHO 1979. aastal, et rõugeviirus on ravimite abil alistatud. Osade ekspertide arvates on see külmunud kujul saäilinud ning ootab õiget aega, et levima hakata.

Kui on veel selliseid viiruseid, siis need ohustavad ikka inimkonda.

Inimevolutsioon mõjutab ka seksuaalseid valikuid. Meeste habemed muutuvad siis populaarseks, kui neid on vähe. Kui aga saavutatakse habemetes niiöelda tipp, siis muutuvad need vähepopulaarseteks. Samuti mõjutavad meeste habemega või habemeta olemist majanduslik olukord. Näiteks töötud mehed võivad kasvatada habeme, et mehelikumad välja näha.

Pobiner lisas, et niikaua kuni Maal on inimkond, jätkub ka areng.

«Inimevolutsioon ei ole isegi 21. sajandil lõppenud. Inimkond areneb aina edasi ning see on tingitud olude ja keskkonna muutustest,» nentis uurija.