Endine raadio- ja teleajakirjanik Jaana Padrik, kes töötab täna õiguskantsleri büroo pressišefina, peab oma nime selles leiduva kahe «A»-tähe pärast väga elujaatavaks.
Jaana Padrik sai nime sünnipäeva järgi jaanilaupäeval naisnäitlejatelt
«Minu ema Paula Padrik, kes oli Estonia solist, soovis panna mulle nimeks näiteks Sirje või mõnda muud tolle aja moodsat nime, kuid kui minu isa Endel Padrik (kunagine Draamateatri näitleja – T.L.) sai telegrammi minu sündimisest, võttis näitlejate seltskond, kes oli parasjagu ringreisil, mulle nimepaneku tõsiselt ette. Lisl Lindau ja Laine Mesikäpp jõudsid lõpuks otsusele, et kuna jaanilaupäeval sündinud, tuleb panna vastav nimi, milleks sai Jaana,» räägib Padrik oma nime saamisloost.
«Ma olen selle nimega väga rahul, minu jaoks sisaldab see kahe A-line ühend kogu oma olemuses elujaatust, samuti nagu sõnas «jaa» on kaks «a»d. Olen olnud sellest üsna kantud, nimi on olnud üks minu elu dominante,» on Jaana Padrik näitlejataridele nime eest tänulik.
Üheks kindlaks traditsiooniks jaaniõhtu veetmisel on Jaana Padrikul jaaniusside otsimine, mida ta on alati leidnud Tallinnas Mähe kandist sealse raudtee äärest kivikillustikult. Sel raudteel sõidavad naftatsisternid.
«Igal aastal on olnud väga haruldane, kuidas selle naftaraudtee ümbrus särab nendest jaaniussituledest!» kiidab Padrik ja lisab: «Mähel on jaaniussid olnud läbi aastate väga elujõulised ja väga eluterved. Nad on suutnud eluneda sellises tehislikus keskkonnas, kuigi lageraie ja raudtee ümbruse korrastus on neid vist pisut eemale peletanud.»
Jaaniõhtut veedab ta alati heade sõprade seltskonnas. «Sõpru ei pea palju olema, kuid need sõbrad on head, kes minu jaanitule ümber alati on,» ütleb Jaana Padrik, kes tähistab tänavusel jaanilaupäeval 52. sünnipäeva.
Elu 24 soovib Jaana Padrikule palju õnne sünnipäevaks!