Video: Mehhikos leiti veealusest koopast 12 000 aasta vanune tüdrukuskelett

Mehhiko veealusest koopast leiti 13 000 aasta vanune tüdrukuskelett Foto: Youtube

Arheloogid leidsid Mehhikost Yukatani poolsaarel asuvast veealusest Sac Actuni koobastikust teismelise tüdruku jäänused, mille vanus on 12 000 aastat.

Nad andsid skeletile nimeks Naia, edastab Daily Mail.

Tüdruk oli hukkudes umbes 15 – 16-aastane ning ta elas viimasel jääajal.

Naia kaotas elu kukkudes Hoyo Negro´sse ehk Musta auku.

Uurijate sõnul annab leid uusi andmeid selle kohta, kuidas Põhja-ja Lõuna-Ameerika asustati.

Geeniuuringud on näidanud, et põlisameeriklased pärinevad Siberis elanud hõimudest, kes liikusid üle nüüdse Beringi väina umbes 18 000 – 26 000 aastat tagasi. Siis oli Siberi idaosa ja Põhja-Ameerika lääneosa maakitsuse abil ühenduses.

Pärast viimase jääaja lõppu jää sulamise tõttu meretase tõusis ning maakitsus kadus. Põhja-Ameerikasse jõudnud liikusid lõunapoole.

Arheoloogide sõnul olid tüdruku jäänused 40 meetri sügavusel vee alla jäänud koopas. Tema juurest leiti ka mitmete väljasurnud looma luid.

Teadlased loodavad geeniuuringu abil saada tüdrukust ja ta kaasaegsetest parema pildi.

Esimeste Põhja-Ameerikasse saabunute päritolu on seni lahtine.

«Nüüdisaegsed põlisameeriklased meenutavad mõnevõrra Hiina, Jaapani ja kahe Korea elanikke. Esimeste põlisameeriklaste kolju aga viitab hoopis teisele päritolule,» nentis uuringu juht James Chatters.

Esimestel Põhja-Ameerikasse jõudnutel on kolju pikem ja kitsam kui hilisematel elanikel, kel on see lühem ja laiem.

«See lubab oletada, et esimesed elanikud ja nüüdsed põliselanikud on erinevat päritolu. Põhja-ja Lõuna-Ameerika võidi asutada erinevates etappides ja erinevatelt aladelt saabunute poolt,» selgitas teadlane.

Umbes 12 000 aatsat tagasi leidis aset järsk kliimamuutus, jää sulas ning meretase tõusis. Rannaäärsed alad ujutati üle.

Koopad pakkusid inimestele peavarju, kuid veetaseme tõus täitis need veega.

Yukatani poolsaarel asuv Hoyo Negro koobas on umbes pesapalliväljaku suurune ja 40 meetri sügavune. Tüdrukujäänused olid selle põhjas.

Paleoameeriklaste jäänused on üsna haruldased. Tegemist oli nomaadidega, kes matsid oma surnud paigas, kus need surid. Selle tõttun ei ole teada, kus nende jäänuseid olla võib.

Naia kolju on kitsas, silmaavad ükteisest kaugel, otsmik kõrge ja hambad etteulatuvad. Uurijate sõnul oli see tüdruk tänapäeva põlisameeriklastest erinev. Samas näitas hammaste ja roiete uuring, et emapoolses liinis võis ta olla seotud ka nendega, keda nüüd peetakse põlisameeriklasteks.

Oletatakse, et ta võis saabuda Põhja-Ameerikasse Aasiast, ületades Beringi väina.

Naia on  Põhja- ja Lõuna-Ameerikast leitud inimskelettidest vanim. Teadlased teevad ta jäänustele geeniuuringu, mis peaks andma ta päritolu kohta selgema pildi.