Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Moskva Dostojevski metroojaamast saab enesetapjate meka?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Fjodor Dostojevski 1863. aastal
Fjodor Dostojevski 1863. aastal Foto: Wikipedia.org

Venemaa pealinnas Moskvas avatud uus metroojaam sai nime kuulsa kirjaniku Fjodor Dostojevski järgi.

Dostojevskaja nime kandva metroojaama sisekujundus on kooskõlas selle kirjaniku teoste süngusega, kirjutab The Telegraph.

Metroojaam on kaunistatud hallides ja mustades toonides mosaiikidega, millel on kujutatud vägivaldseid stseene selle 19. sajandi kirjaniku kuulsaimatest teostest.

Kõige vastuolulisemaks peetakse aga mosaiikstseeni romaanist «Kuritöö ja karistus», kus peategelane Rodion Romanovitš Raskolnikov tapab kirvega liigkasuvõtja  ja tema õe.

Teisel on aga stseen romaanist «Deemonid», milles enesetapumõttega peategelane hoiab püstolit meelekohal.

Samuti on metroojaamas mosaiik, millel on kujutatud sünge näoga Dostojevskit.

Psühholoogid hoiatasid, et see metroojaam on oma ilmelt väga sünge ja depressiivne.

«Sealne keskkond ei mõju vaimsele tervisel just hästi. Negatiivsuse ülekaal  võib tuua enesetapumõtteid,» lausus Venemaa üks juhtivaid psühholooge Mihhail Vinogradov.

Ta lisas, et reisijad võivad hakata end rongi rataste alla heitma või siis selle jaama kasutamisest loobutakse üldse.

Moskva metroodes lõpetab aastas oma elu umbes 80 inimest.

Juba enne selle metroojaama avamist tabasid tagasilöögid.

Metroojaama avamist lükati selle tõttu edasi, et internetti riputatud fotod sellest tõid kaasa kaebustelaine.

Möödunud laupäeval avatud metroojaamas ei oldud avamise ajaks siiski midagi muudetud.

Metroojaama jaoks mosaiigid loonud kunstniku Ivan Nikolajevi sõnul lähtus ta talle ette antud teemast.

«Mida inimesed seal näha oleks tahtnud? Lõbusat pillerkaari? Kuna tegemist on Dostojevski järgi nime saanud metroojaamaga, siis tuli teha ka vastav sisekujundus,» lausus kunstnik.

Fjodor Dostojevskit tuntakse kui kirjanikku, kes võitles ise oma sisemiste deemonitega ning kajastas neid ka oma teostes.

Tagasi üles