Eurovisioon – punkte anti selle järgi, kuidas suhtutakse seksuaalvähemustesse?

Conchita Wurst Foto: SCANPIX

Taanis Kopenhaagenis toimus 10. mail Eurovisiooni lauluvõistluse finaal, mille võitis Austria esindaja, habemega naine Conchita Wurst.

Lauluvõistluse eelsed homovastased petitsioonid lubasid oletada, et idapoolsed riigid võivad Wurstile anda null punkti, kirjutab newstatsman.com.

Kui žüriide hääletus oligi umbes niisugune, siis rahva hääled olid Wursti pooldavad.

Briti Readingi ülikooli teadlase Alan Renwicki sõnul näitavad sellised hääeltused, kuidas suhtutakse praegu Euroopas seksuaalvähemustesse.

Uurija sõnul ollakse põhjas ja läänes seksuaalvähemuste suhtes liberaalsed, lõunas ja idas aga konservatiivsed.

Eurovisiooni punktide põhjalt tehtud statistika näitas, et läänepoolsed riigid andsid Wurstile rohkem punkte. Idaoolsed riigid andsid talle punkte kas keskmiselt, kesiselt või ei andnud üldse midagi. Erandiks oli Gruusia, kes andis Austria lauljale kümme punkti.

Conchita Wurst sai kunagi Nõukogude Liitu kuulunud riikidelt, välja arvatud Balti riigid, keskmiselt 4,4 punkti. Endised idabloki riigid andsid aga keskmiselt kuus punkti. Ülejäänud riigid aga 10,5 punkti. See näitab, et hääletus oli läänes ja idas väga erinev.

Eurovisioonil antavad puntid saadakse kui liidetakse kokku žürii ja rahva antud punktid. Igal riigil on oma tavad ning need võivad kajastuda rahva antavates punktides.

Rahvahääletusel sai Conchita Wurst üsna head punktid. Erandiks oli vaid Eesti, kus Austria jäi viiendast kohast madalamale.

Austria laulja oli mitte ainult lääneriikide rahvahääletusel esimse kolme hulgas, vaid seda ka Venemaa, Aserbaidžaani, Armeenia ja Gruusia hääletusel.

Wurstil oli rahvahääletusega võimalik endise Nõukogude Liidu riikidest, välja arvatud Baltimaadelt saada keskmiselt kaheksa punkti, endistelt idabloki maadelt 7,3 punkti ning ülejäänutelt kümme punkti. Seega olid rahvahääletuse vahed üsna väikesed.

Milline oleks olukord olnud siis, kui ainult žürii punktid oleks arvesse võetud? Siis ei oleks Conchita Wurst nii palju punkte saanud. Ta jäi allapoole viiendat kohta vaid ühes riigis, Eestis. Samas aga ei jõudnud ta 16 riigi žürii hääletusel esimese viie hulka.

Hääletuse erinevus on ida-lääne suunaline: üheksast riigist seitse ei andnud Austriale üldse hääli. Enamik neist olid endised kommunistlikud riigid, välja arvatud San Marino ja üllatavalt Saksamaa.

Armeenia, Aserbaidžaani ja Valgevene žüriid aga andisd Conchitale nii vähe punkte, et ta jäi üsna hääli saanute nimekirja lõppu.

Kui Eurovisioonil oleks olnud vaid žüriihääletus, siis oleks Austria saanud endistelt Nõukogude Liidu riikidelt, välja arvatud Balti riigid, keskmiselt vaid 2,5 punkti, kunagistelt idabloki riikidelt neli punkti ja ülejäänud riikidelt 8,4 punkti.

Uurija sõnul näitab Eurovisiooni hääletus, et Euroopa on jagunenud. See jagunemine võib olla seniarvatust ühiskonnas sügavamalt juurdunud.

Kui rahvahääletusel olid vahed väikesed, siis žürii häääletusel üsna suured.

 Alan Renwicki arvates ei saa Eurovisiooni lauluvõistluse hääletusest väga kaugeid järeldusi teha, kuid midagi see siiski näitab seksuaalvähemustesse suhtumise kohta. 

Ta lisas, et tavaliselt ollakse konservatiivse eliidi juhitavates riikides seksuaalvähemuste suhtes vähetolerantsed ning rohkem demokraatliku juhtimisstiiliga riikides nende suhtes enam tolerantsed.