Mis juhtub kehas kui suudeldakse?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
15. mai 2014, 13:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suudlus ei mõjuta ainult suud, vaid kogu keha.
Suudlus käivitab hormoonid ning organismis tekib näiteks rohkem adrenaliini, kirjutab väljaanne Women´s Health.
Suudlemine paneb lihased tööle ja mõjutab ka närvisüsteemi. Asjatundjate sõnul algab suudlus pea kallutamisega paremale, seda teeb 80 protsenti suudlejatest.
Partneri huulte puudutamine mõjutab kogu närvisüsteemi, sest huulte nahk on õhuke ning veresooned ja närvid üsna nahapinna lähedal. Huulte tundlikkus on näiteks 200 korda suurem kui sõrmeotstel.
Kiire suudluse puhul töötavad vaid mõned lihased. Kirgliku suudluse puhul on aga kaasatud 24 näopiirkonna lihast ning lisaks kümneid kehalihaseid.
Suudlemise puhul tekitavad süljenäärmed rohkem sülge. Pika suudluse ajal võib ühe partneri suhu teiselt partnerilt sattuda umbes üheksa milliliitrit sülge. Süljes on palju baktereid, kuid 95 protsendi ulatuses on need kahjutud.
Suudlus kiirendab kogu kehas vereringet. Selle tõttu kõvastuvad rinnanibud, kõhus võib tunda «liblikaid» ja genitaalid paisuvad.
Suudluse tõttu hakkab keha tootma rohkem adrenaliini. Selle hormooni tõttu kiireneb südame töö, hingamine muutub sagedamaks ja käed hakkavad higistama.
Suudluse tõttu tekib kehas ka rohkem õnnehormooni dopamiini. Ajuripats aga hakkab tootma armastushormooniks nimetatavat oksütotsiini.
Uurijate sõnul on sagedamini suudlevatel paaridel organismis rohkem kasulikke hormoone ning selle tõttu on nad õnnelikumad.