/nginx/o/2014/05/14/3028534t1h9ac6.jpg)
Itaalia Milano katoliku ülikooli teadlaste uuring näitas, et esimasündinud on noorematest lastest konservatiivsemad.
Esmasündinud on konservatiivsemad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul mõjutab sünnijärjekord isikuomadusi, kuid millisel määral ja kuidas, on seni vaieldav, edastab Live Science.
«Arvame, et esmasündinute ja teisena sündinute vaheline lõhe konservatiivsuses sõltub vanematepoolsete investeeringute ja suhtumiste erinevusest,» sõnas psühholoog Daniela Barni.
Barnit ja ta kolleege huvitas sünnijärjekorra küsimus ning kõik sellega seonduv.
Idee, et sünnijärjekord võib mõjutada isikuomadusi ja elukäiku käis välja juba Austria tuntud psühhiaater Alfred Adler . Adler esitas 1928. aastal teooria, et esmasündinud konservatiivsemad kui hiljem sündinud lapsed. Adleri arvates on esmasündinud rohkem reegleid ja piiranguid pooldavad kui nende nooremad õed ja vennad.
Põhjus võib peituda selles, et kõige vanem laps «tõugatakse troonilt» kui sünnib veel lapsi ja nad püüavad oma seisundit millegi abil säilitada.
1997. aastal laiendas psühholoog Frank Sulloway seda teooriat oma raamatus «Born to rebel: Birth Order, Family Dynamics and Creative Lives». Sulloway arvates on esmasündinud harjunud olema dominantsed ja tahavad teiste laste lisandudes status quo´d säilitada. Hiljem sündinud lapsed on aga paindlikumad, kuna nad peavad leidma enda jaoks peres õige nišši. Esmasündinud on konservatiivsel seisukohal veel selle tõttu, et nad püüavad end vanematega võrdsena tunda.
Hilisemad uuringud ei ole siiski sellele ühest vastust andnud. Esmasündinute iseloomujoonte ja konservatiivsuse uuringuid on raske teha, kuna perede struktuurid ja suhtumised on väga erinevad.
Uurijate sõnul on ühe lapsega perekond erinev kahe või enama lapsega perest, kuna esimeses ei ole rohkem lapsi.
«Sünnijärjekorra mõju väärtushinnangutele, iseloomujoontele ja intelligentsusele ning veel mitmetele psühholoogilistele aspektidele on väga raske ühtselt hinnata,» nentis Itaalia uurija Barni.
Barni ja ta kolleegid püüdsid seda probleemi lahendada võttes arvesse erinevaid perestruktuure ja pereliikmete erinevaid jooni.
Nad uurisid 96 Itaalia perekonda, kus jälgiti nii esmasündinut kui ka tesisena sündinud last. Kokku osales uuringus 384 inimest.
Pereliikmed täitsid küsimustiku oma perestruktuuri kohta ning millisel positsioonil iga liige peres oli. Samuti küsiti pere reeglite, konservatiivsuse ja teiste samalaadsete asjade kohta. Vastuste analüüsimisel võeti arvesse laste sünnijärjekorda, sugu ja religioossust ning vanemate puhul religioossust ja haridust. Samuti seda kui vanad olid vanemad kui sündis nende esimene laps.
Tulemused kattusid osaliselt Sulloway teooriatega. Esmasündinud olid keskmisest konservatiivsemad kui ülejäänud lapsed. Samas ei mõjutanud nende konservatiivsust vanemate konservatiivsus nagu see nooremaid lapsi mõjutab.
«Seega on esmasündinud rohkem konservatiivsed kui nooremad lapsed. Kuid esmasündinute konservatiivsus ei ole sõltuvuses vanemate konservatiivsusest. Esmasündinud kasutavad konservatiivseid seisukohti oma positsiooni säilitamiseks perekonnas,» selgitas teadlane.
Ta lias, et esmasündinud on saanud palju vanemate tähelepanu ning seega võivad olla ka tugevamad ja intelligentsemad kui nooremad lapsed, kellele nii palju tähelepanu ei pruugitud pöörata.