Eesti Muusikaauhinnad 2020

Laulu- ja tantsupeol kehtivad karmid reeglid

Laulu- ja tantsupidu.

FOTO: Peeter Langovits

Tantsijatele, kes äsja valiti välja suvisel suurpeol osalejate hulka, saatis laulu- ja tantsupeo sihtasutus suurpeo sisekorraeeskirja, mille läbilugemise kohta nõutakse allkirja, mis aga on osalejates tekitanud hämmingut.

REEGLID: Sisekorraeeskirjad, mis on kehtestatud laulu- ja tantsupeo külalistele ja osalejatele said ajendiks, et üks tantsija kutsub teisi asutama rahvatantsijate seltsi

Üks rahvatantsija, 29-aastase tantsustaažiga ja korduvalt suurpidudel osalenud Kalle Pilt saatis eile lausa pöördumise teiste rahvatantsijate poole ja kutsus neid asutama rahvatantsijate seltsi.

Pilt selgitab, et kuigi Eestis on juba mitmeid tantsujuhte ja tantsukollektiive ühendavaid organisatsioone, ei kosta nende kaudu rahvatantsijate hääl ning dialoogi tantsijatega ei ole tekkinud.

«Viimasel aastal on tulnud rahvatantsujuhte ühendavatelt organisatsioonidelt mitmeid otsuseid, mille osas on rahvatantsijail tekkinud vastakaid arvamusi,» kirjutab Pilt oma pöördumises. «Tundub, et otsused on tehtud kabinetisügavustes ja tantsijatega pole seda arutatud.»

Pilt viitab sellesuvise peoga seoses kehtestatud vanusepiirangule, aga ka peo sisekorraeeskirjale, millele nõutakse kollektiivide kinnitusi. «Ma ei väida, et need dokumendid on valed, kaugeltki mitte, toetan karsklasena täiesti alkoholi tarbimise piiramist, iga tantsija peab mõtlema puhtusele väljakul ja paljud teised nõuded on väga olulised,» kirjutas Pilt.

Suurpeo sisekorraeeskirjad on kinnitatud 5. mail peo turvaoperatiivstaabi poolt. Dokument loetleb poolteisel leheküljel juriidilises keeles kohustusi ja keelde eelkõige külastajatele. Need sisaldavad lihtsaid reegleid, nagu näiteks, et peoplatsil võib tarbida vaid lahjat alkoholi ja seda spetsiaalsel piiratud alal. Turvakaalutlustel ei või peoplatsile tulla vihmavarjudega. Et kõik pidulised peoplatsile lahedalt mahuksid, ei lubata sisse ka piknikukorvidega.

Lisaks lihtsatele ja mõistetavatele reeglitele on loetletud ka üldiseid punkte, mis kirjas kriminaalsedustes ja teistes ühiskonna reegleid reguleerivates aktides. Näiteks ei ole lubatud kaklemine, kehavigastuste tekitamine, varastamine, röövimine, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine, nendega kauplemine või nende pakkumine teistele.

«Iga suurürituse või organisatsiooni jaoks on vaja sisekorraeeskirju ja sisuliselt samad eeskirjad on kehtinud ka eelmistel pidudel,» ütles laulu- ja tantsupeo sihtasutuse kommunikatsioonijuht Sten Weidebaum. «Need reeglid reguleerivad piduliste ühist olemist peoplatsil ja kirja pandud peo turvalisuse eest vastutavate organisatsioonide, politsei ja päästeameti poolt, lähtudes ka eelmistel pidudel saadud kogemustest,» lisas ta.

Weidebaumi sõnul ei nõuta igalt peol osalejalt eeskirjadega tutvumise kohta allkirja, vaid eeldatakse, et kollektiivid eeskirjadega tutvuvad ning iga kollektiivi kontaktisik kinnitab, et tema tantsurühm või koor reeglitega nõustub.

-----------

Pöördumine rahvatantsijalt rahvatantsijale

Head rahvatantsijad,

Rahvatants ja laul on olnud Eesti rahvuskultuuri kandjateks aastasadu. Tantsivad ja laulavad nii lapsed kui eakad inimesed, nii naised kui mehed, nii jõukad kui kehvemal järjel olevad inimesed. Paljud meist on tantsinud ja laulnud suurema osa oma elust. Tants ja laul ühendab meid, sellest on saanud meie elu lahutamatu osa. Rahvatants on olnud ka minu elu tähtsaimaks kujundajaks, tantsides olen suutnud seljatada ka kõige raskemad hetked oma elus ning siit on tulnud kõige säravamad rõõmuhetked.

Läbi aegade on meid juhendanud palju silmapaistvaid tantsujuhte, kellest enamus on välja kasvanud tantsijate seast. On moodustatud mitmeid tantsujuhte ja tantsukollektiive ühendavaid organisatsioone nii riiklikul, kohalike omavalitsuste kui ka kodanikualgatuse korras. Nende organisatsioonide tegevus on rahvatantsu arendamiseks ja juhtimiseks väga oluline, sest tantsijate hulk üle Eesti ja ka väljaspool Eestit on märkimisväärne. Nende tehtav töö on raske ja vastutusrikas, nende tehtud otsused olulised nii rahvatantsu traditsiooni hoidmiseks kui ka rahvatantsijate tegevuse korraldamiseks.

Viimasel aastal on tulnud rahvatantsujuhte ühendavatelt organisatsioonidelt aga mitmeid otsuseid, mille osas on rahvatantsijatel tekkinud vastakaid arvamusi. Tundub, et otsused on tehtud kabinetisügavustes ja tantsijatega pole seda arutatud. Nendeks otsusteks on esmajärjekorras tantsijate vanuselised piirangud ning äsja koostatud XXVI laulu- ja XIX tantsupeo «Aja puudutus. Puudutuse aeg» Sisekorra eeskiri, millele nõutakse kollektiivide kinnitusi. Ma ei väida, et need dokumendid on valed, kaugeltki mitte, toetan karsklasena täiesti alkoholi tarbimise piiramist, iga tantsija peab mõtlema puhtusele väljakul ja paljud teised nõuded on väga olulised. Kuid selles on ka mitmed punktid, mida võib kaheti mõista näiteks punkt, kus ei lubata kaasa võtta b) klaas-, plekk-, plastik- või muid anumaid, mille sisu või purunemine võivad ohustada Külastaja ja/või Osaleja enda või teiste isikute turvalisust; Tantsija vajab väljakul jooki, kuid millal saab siis jook või selle taara teistele ohtlikuks? Võib tekkida olukord, kus turvatöötajad, kes teevad oma tööd, hakkavad tantsijate joogipudeleid väravas ära võtma. Loodetavasti seda ei juhtu, kuid milleks sellised nõuded, mis võivad saada ise konflikti alguseks ja rikuvad tantsijate peotuju.

Tagasi pöördudes tantsijate vanuseliste piirangute juurde näen selles olulist ohtu meie rahvakultuurile. Ma saan aru, et tantsujuhid soovivad sellega vähendada oma vastutust, kuid hakates tantsijaid «lahterdama» vanuse järgi tekib olukord, kus ei lubata väljakule eakaid tantsijaid, kes on tantsinud kogu oma elu ning kannavad endaga kaasas rahvatantsu kultuuri. Tantsijate füüsiline vorm on reeglina palju parem, kui tantsuga mittetegelevatel inimestel ning 60 aastane tantsija ei ole väljakul tantsimiseks kõlbmatu. Saan ise veel enne tantsupidu 48 aastaseks ja plaanin tantsida veel kaua-kaua. Teine vanuselise piirangu mõju on tantsule maapiirkondades, kus tõesti on raske kokku saada kaheksat paari, et rühma töös hoida. Kui me ei motiveeri eakamaid tantsijaid läbi tantsupeol osalemise võimaluse edasi tantsima, siis need kollektiivid hääbuvad ja veel üks oluline positiivne tegevus maal lõpeb üsna vääritul moel. Milleks seda vaja on? Kas tõesti ainult selleks, et tantsujuhid end pidu korraldades turvaliselt tunneks?

Kus viga näed laita, seal tule ja aita. See pöördumine pole kirjutatud selleks, et kurta kurba saatust. Pigem selleks, et kutsuda rahvatantsijaid üles otsima võimalusi nende probleemide lahendamiseks. Rahvatantsijad on olnud ühiskonnas läbi aegade väga aktiivsed kodanikud, nende algatused on aidanud hoida rahvakultuuri, arendanud Eestit nii tervikuna kui regionaalselt. Kui rahvatantsijad panevad pead kokku ja aitavad tantsujuhtidel probleemseid teemasid läbi mõelda, siis tulemus on kindlasti parim võimalik.

Ma kutsun kõiki rahvatantsijaid üles koonduma oma huvide kaitseks Eesti Rahvatantsijate Seltsi, mis ühendab rahvatantsijaid ning kus me saaks ühiselt läbi arutada rahvatantsijate seisukohti rahvakultuuri, rahvatantsu ja rahvatantsijate osas. Seltsina me saame alustada dialoogi teiste rahvatantsu arendavate organisatsioonidega.

Ootan kõikidelt tantsijalt tagasisidet mailiaadressile kalle.pilt@rahvatantsija.ee seltsi asutamise osas. Asutamiskoosoleku viiks läbi veel enne tantsupidu, et peol seltsi tegevus käima lükata.

Kalle Pilt,

Rahvatantsija staažiga 29 aastat