Tantsupeole pääseb 70 protsenti soovijaist

Tantsupeo proovid Kalevi staadionil. Foto: Mihkel Maripuu

Tantsupeo eelproovides osales 13 374 tantsijat ning neist õnnestus peole pääseda 9177 tantsijal.

See on 2000 võrra rohkem kui 2009. aasta peol ning enamikul eelmistel pidudel. Vaid 1970. ja 1990. aastal oli tantsupeol üle 9000 tantsija.

Kõige tihedam konkurents oli 2.-3. klasside tantsurühmade seas, kus sisuliselt vaid pooled peole püüdlejad õiguse juulis peole minna välja tantsisid. Veidi kergem oli peole jõuda 5.-6. klassi rühmadel – kaks kolmandikku said õiguse peole minna.

Väga tugev konkurents oli ka naisrühmadel, kus 2424-st tantsijast ehk 202 rühmast saab peole 1440 tantsijat ehk 120 rühma. Kui teistes rühmaliikides jäi žüriilt saadud punktide arv 6-7,5 vahele, siis naisrühmad pidid koguma kõige vähem 7,66 punkti 10st võimalikust.

Väga tihe rebimine oli ka neidude liikumisrühmadel, kus 42 protsenti rühmadest peole ei pääse. Samas naiste liikumisrühmadest sai peole 9 rühma kümnest.

Konkurents oli väike ka B2 ehk täiskasvanute algajate rühmade seas (pääses 92 protsenti) ja ka noorte ehk C-rühmade seas (94 protsenti).

81-st kogenud täiskasvanute ehk B1 rühmast sai peole 68 ehk 84 protsenti ning 81-st eakate ehk D rühmast sai peole 64 (79 protsenti).

Sajaprotsendiliselt tantsis end peole rahvatantsijate koorekiht ehk A rühmad – kõik kandideerinud 26 pääsesid peole.

«Kui juhendaja oli rühmale valinud õige liigi, siis saadi repertuaariga kenasti hakkama,» ütles laulu- ja tantsupeo sihtasutuse tantsutoimetaja Kadri Tiis. «Täiskasvanute segarühmadel oli võimalik valida nelja liigi vahel ning jäi silma, et valikul oleks pidanud rohkem lähtuma kollektiivi tasemest, mitte repertuaari meeldivusest – see saigi mõnele rühmale komistuskiviks,» lausus Tiis.