/nginx/o/2014/05/08/3012062t1hd457.jpg)
Saksamaa Max Plancki aju-uuringute instituudi uuring näitas, et stress võib olla nakkav.
Stress on nakkav?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring paljastas, et stressis inimese läheduses viibimine, olgu selleks siis partner, sõber või võõras, tekitab kõrvlaolijas stressihormooni kortisooli taseme tõusu, edastab Care2 Healthy Living.
Uurijate sõnul langeb stressis olijate lähedal viibijatele mitmekordne koormus, seda nii vaimses kui füüsilises plaanis.
Katse näitas, et stressis olnutest vaid viis protsenti suutsid rasket matemaatikaülesannet lahendades rahulikuks jääda. Stressitase oli kõrge ka testi teinute lähedastel, kes neid sel ajal jälgisid.
40 protsendil oma kaaslaste ülesandelahendamist vaadanutel tekkis tugev stressireaktsioon.
See langes 10 protsendini, kui ülesannet lahendasid võõrad, kes ei olnud jälgijate lähedased.
Sama efekt ilmnes ka siis, kui jälgijad ei olnud testi tegijatega samas ruumis, vaid jälgisid neid kas läbi klaasi või siis vaatasid videolt.
«See tähendab, et isegi telesaated ja filmid võivad tekitad stressireaktsiooni, kuna reageeritakse neis nähtavate inimeste stressile. Seega on stress nakkav,» lausus uurija Veronika Engert.
Uurijad rõhutasid, et ajutine stressireaktsioon ei tekita veel jäädavat stressi, kuid pidev stressiväljas viibimine toob kaasa kroonilise stressi.
«Stressireaktsioon on evolutsiooniline. Kui ollakse ohuolukorras, siis reageerib organism stressihormooni taseme tõusuga. Kuid pidevalt kõrge kortisool võib kahjuks olla. Kui olla kogu aeg stressis pereliikmete või kolleegide seas, siis võib stress tekkida,» nentis Engert.