/nginx/o/2014/05/07/3009462t1haea2.jpg)
Suurbritannias jõudis lõpule 40 aastat kestnud koolikiusamise uuring, milles kokkuvõttes tõdetakse, et kiusatud lapse haigetsaamine ja psüühilised probleemid jäävad sageli alles, hoolimata teraapiast.
40 aastat kestnud koolikiusamise uuring – kiusatule jäävad kogu eluks probleemid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul mõjutab koolikiusamine kiusatu kogu järgnevat elu, vahendab Helsingin Sanomat väljaannet American Journal of Psychiatry.
Uuringus jälgiti isikuid nende 7. eluaastast kuni 50. eluaastani.
Uuringraportis seisab, et paljude õpetajate, koolijuhtide ja ka lapsevanemate arvates on koolikiusamine osa lapsepõlvest ja täiskasvanuks saamise teest.
Kiusamine võib lõppeda varem või hiljem, kuid kiusatule jäävad sellest vaimsed ja ka tervisega seotud probleemid.
Briti uuring paljastas, kui pikaajalised jäljed kiusamine jätab.
«Mis ei tapa, teeb tugevamaks, kuid tegelikult ei ole nii. Kiusatutelt nõutakse sageli tõendamist, et nad on teistega võrdväärsed. Kiusatud püüavad seda kompenseerida eduka tööalase karjääriga ning sageli nad ongi edukad,» selgitasid psühholoogid.
Lapsepõlve kiusamiskogemus mõjutab veel ka 50. eluaastates inimsuhteid, sotsiaalmajanduslikku positsiooni ning isegi kognitiivseid oskusi.
Suurbritannias tehtud uuringus osales esmalt 18 000 inimest, kes on sündinud 1958. aastal. Lisaks uuritutele intervjueeriti ka nende vanemaid, kui lapsed olid seitsmeaastased ja 11-aastased.
Siis kaardistati ka laste intelligentsus, käitumisprobleemid, masenduse ja depressiooni tase.
40 aasta jooksul jäi uuringusse 8000 inimest, kelle elu jälgiti. Eriti pakkusid psühholoogidele huvi katsealuste tervis, majanduslik toimetulek ja sotsiaalsed suhted.
Uuringus osalenute arengut ja heaolu kaardistati kolmes etapis, kui nad olid 23-aastased, 45-aastased ja 50-aastased.
Lapsena kiusatutel oli 50-aastasena viletsam tervis kui mittekiusatutel. Samuti esines neil enam depressiooni ja neurootilisust. Ka oli nende hariduslik tase madalam ning mälu nõrgem.
Lapsena kiusatutel ei olnud sageli 50-aastasena abikaasat või elukaaslast.