Prantsusmaalt korjatakse seni kokku Esimese maailmasõja Somme´i lahingu ajast pärit ohtlikku laskemoona.
Pildid: Somme`i lahingu laskemoona korjatakse siiani
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese maailmasõja algusest möödub selle aasta juulis 100 aastat.
Uudisteagentuur Reuters avaldas vana laskemoona kokkukorjamisest ja kahjutuks tegemisest pildid.
Leitud laskemoona seas on ka teraskuulidega täidetud suurtükimürske šrapnelle ning ohtliku sinepigaasiga täidetud lõhkekehi.
Nii maapinnas kui Somme´i jões on käsigranaate ning veel mitut sorti relvi.
Somme`i lahingust möödub 98 aastat. Seda lahingut peeti 1. juulist – 18. novembrini Somme´i jõe ääres Põhja-Prantsusmaal. Tegemist on läbi sõjaajaloo ühe verisema lahinguga.
Brittide ja prantslaste eesmärgiks oli vähendada Verduni lahingust tekkinud kriitilist olukorda läänerindel. Rünnak sakslaste tugipunktidele Somme´is algas juuli alguses.
Viie päevaga kasutati 1,5 miljonit mitmesugust laskemoona, kuid suur osa sakslaste kaitsest jäi terveks. Siis ründas briti ja prantsuse jalavägi ning aset leidsid sõna otseses mõttes tapatalgud.
1916. aasta novembrini kestnud lahingutes hukkus või sai haavata rohkem kui üks miljoni sõdurit kummalgi rindepoolel.
15. septembril 1916 kasutasid britid Somme´i lahingus esmakordselt tanke, kuid ka need ei aidanud liitlastel lahingut võita. Tekkis patiseis.
Somme´i lahing oli osavõtnud sõdurite ja hukkunute arvult suurim Esimeses maailmasõjas.
Esimene maailmasõda kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918.