/nginx/o/2013/07/05/1875294t1h6552.jpg)
/nginx/o/2011/08/15/708976t1h3447.jpg)
Sel suvel süüdatakse laulupeotuli 15. juunil ja seda tehakse esimest korda Eesti Rahva Muuseumi õuel Tartu külje all.
Täna Postimehes: laulu- ja tantsupeo tuleteekond
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tuli süttib päikesetõusu ajal kell 4.05 Raadi mõisasüdame territooriumil,» ütles Eesti Rahva Muuseumi avalike ja välissuhete juht Kaarel Tarand. Kuidas täpselt tuli tekib, Tarandi sõnul veel mõeldakse koos laulu- ja tantsupeo sihtasutusega.
Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse meediajuhi ja tantsupeo idee autori Sten Weidebaumi sõnul süüdatakse sel korral laulu- ja tantsupeo ühine tuli. Ka okupatsiooniaastail, kui laulupeotuld süüdati Tõnismäel või Maarjamäel igavesest tulest, oli tuli üks. Samuti 1990. aastal, kui Eesti Meestelaulu Selts tuleteekonna traditsiooni 1969. aasta juubelilaulupeo esimesele tuleteekonnale Tartust Tallinna mõeldes alustas.
Laulupeotuli süüdati nii 1969. kui ka alates 1990. aastast Tartus Narva mäel laulupeokivi juures – kohal, kus toimus esimene laulupidu.
Tantsupeo tuld on 1994. aastast neli korda süüdatud paljude tantsupidude üldjuhi Helju Mikkeli kodutalu õues Nõo vallas Haldjal ning see on siis Tartus laulupeotulega sümboolselt liitunud. 2009. aasta tuleteekond läks vett mööda ja siis süüdati tantsupeotuli Kihnu jaanitulel ning laulupeotulega ühinesid tantsijad Pärnus.
Sel korral kantakse ühine tuli 2016. aasta sügisel valmiva muuseumi juurest Raadi kalmistule, kus süüdatakse küünlad laulu- ja tantsupidu läbi 145 aasta vedanute kalmudel. Edasi jalutatakse tulega Narva mäele laulupeokivi juurde. Siis mäest alla, üle Emajõe Toomemäele, kus 1969. aastal toimus esimese laulupeo esimene, vaimulik kontsert. Alles seejärel kantakse tuli Tartu Raekoja platsile ja antakse üle tuleteekonna korraldajatele, naiskoori Emajõe Laulikud ning meeskoori Akadeemiline Emajõgi.