Naermine tekitab meditatiivse seisundi

Naermine tekitab meditatiivse seisundi

FOTO: SCANPIX

USA Loma Linda ülikooli uuring näitas, et naermine parandab tervist ja tekitab meditatiivse seisundi.

Uurijate sõnul kahandab naermine stressihormoonide tekitatud kahju, kirjutab Daily Mail.

Naeruteraapia on üks teraapia vormidest, kuid seda ei kasutata laialdaselt.

Stressiolukorras hakkab organism tootma hormoon kortisooli. Selle ülesandeks on veresuhkru taseme tõstmine ning see aitab rasva, valkude ja süsivesikute lagunemisele kaasa.

Stressi tekkides aitab kortsiool viia glükoosi ajju, luues sellega uut energiat, mis aitab ohuolukorraga toime tulla.

Hiljutine uuring näitas, et kortisool võib samas kahjustada ajus teatud neuroneid ning võib negatiivselt mõjutada mälu ja õppimisvõimet.

USA teadlaste sõnul aitab neuronite kahjustust tagasi pöörata naermine.

«Kui on vähem stressi, siis on ka mälu parem. Huumor ja naermine kahandab stressi ning võib parandada hipokampuses olevate neuronite seisundit. Lisaks madaldab naermine vererõhku ning parandab veresoonkonna tööd . Samuti tõuseb tuju,» selgitas neuroteadlane Lee Berk.

Berk lisas, et naermine või isegi huumori nautimine tekitab organismis kasulikke õnnehormoone endorfiine ja neurotransmitterit dopamiini.

«Naermine tekitab neurokeemilisi muutusi, mis samas kahandavad stressi ning tugevdavad immuunsüsteemi. Ajus toimuva muutusega kaasnevad gammalained, mis samuti mõjuvad mälule hästi. Südamest naermine võib tekitada seisundi, mis on sarnane sügavas meditatsioonis olemisega,» nenditi.

Tehti katse, milles inimestel lasti naerda 20 minutit. Pärast seda uuriti nende mälu, õppimis- ja tähelepanuvõimet.

Katses oli ka kontrollgrupp, kes enne mäluuringut naerusessiooni ei läbinud.

Lisaks mõõdeti mõlema grupi liikmetel enne ja pärast eksperimenti kortisooli taset.

Naljavideot vaadanutel ja selle üle naernutel täheldati kortisooli taseme märgatavat tõusu.

«Südamest naermine tekitab ajus keemilisi muutusi ja samasuguseid ajulaineid nagu tekivad mediteerides. Naermine muudab kogu organismi ning ka vaimset seisundit,» laususid teadlased.

 

 

Tagasi üles