/nginx/o/2014/04/29/2993508t1ha0e9.jpg)
Ida-Soome ülikooli uuringu kohaselt tegid Novgorodi piirkonna valitsejad keskajal rüüsteretki Soome ja Eesti aladele, viies sealt kaasa heledate juuste ja siniste silmadega inimesi, eelkõige naisi.
Keskajal müüdi siniste silmade ja blondide juustega soomlasi ja eestlasi Musta mere äärde orjadeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Orjad viidi Novgorodist edasi islamistlikku Osmanite riiki, Vahemere riikidesse või Kesk-Aasiasse Musta ja Kaspia mere äärde, kus Põhjamaadest pärit orjad olid suures hinnas, edastab Helsingin Sanomat.
Seda on põhjalikult uurinud Soome ajaloolane Jukka Korpela. Teda hakkas see teema huvitama, kui ta leidis slaavi sõjakroonikast pidevalt väljendeid «inimesi püüti nagu loomi» ja «vange toodi kaasa lugematul hulgal».
Eri allikate andmetel viidi soomlasi ja eestlasi põllumajandustöid tegema, kuid Korpela arvates oleks orjadest põllutöölisi leitud ka lähemalt kui Läänemere äärest.
Korpela pani Novgorodi sõjaüksuste röövretkedest Soome ja Eesti aladele pildi kokku sõjakroonikate, reisikirjelduste, valitsusdokumentide ja diplomaatiliste allikate põhjal.
Inimröövidega tegelesid Novgorodi riigi sõjapealikud, kes tegid lääne poole regulaarselt sõjaretki ajavahemikul 1300 – 1500. Siis kirja pandud kroonikates märgitakse, et alati saada suur hulk orje, keda orjaturgudel müüdi.
Keskajal oli vangide transportimine maismaal vaevaline ning nad viidi edasi jõe- ja mereteid pidi. Novgorodil olid tollaste suurte orjaturgudega head sidemed, eriti palju oli neid Musta ja Kaspia mere äärsetel aladel.
Korpela arvates olid soomlased ja eestlased oma eksootilise välimuse tõttu hinnatud «kaup». Kuna nad olid paganad, siis oli neid lihtne müüa nii islamistlikesse kui kristlikesse riikidesse.
«Erilist rolli aga mängisid sinised silmad ja heledad juuksed, mis olid väga hinnas. Ühes kroonikas räägitakse, et Karjalast sai heleda naha ja siniste silmadega noore tüdruku viie Novgorodi altõni eest. Samaaegses diplomaatilises korrespondentsis aga mainitakse, et selliste naiste eest makstakse orjaturgudel 200 rubla, mis vastab 6666 altõnile. Orjakaubandus oli seega suurt tulu tõotanud teenimisviis,» selgitas soomlane.
Keskajal kehtis samas seadus, et sugulastel oli õigus röövitu vabaks osta. Kui nad seda raha puudusel teha ei saanud, müüdi kinnipüütu orjaks.
Korpela sõnul ei pruukinud kõik röövitud pikka teekonda orjaturgudele vastu pidada ning paljud surid. Osa aga hakkasid kristlasteks, et orjusest pääseda.
«Siniste silmade ja heledate juustega naisi võis mõnes haaremis siiski ka luksuselu ees oodata,» jätkas ajaloolane.