Hispaania teadlased püüavad leida Miguel de Cervantese jäänused

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miguel de Cervantese kuju Madridis Hispaania rahvusraamatukogu juures
Miguel de Cervantese kuju Madridis Hispaania rahvusraamatukogu juures Foto: Wikipedia.org

Hispaania teadlased teatasid plaanist otsida Madridis asuvast kloostrist 17. sajandi kirjaniku Miguel de Cervantese jäänuseid.

«Don Quijote» autori maiste jäänuste otsimiseks kasutatakse maapinnast läbitungivat radarit, edastab BBC.

Ekspertide sõnul võtavad pinnaseuuringud, võimalike jäänuste väljakaevamine ja analüüsimine aega mitu kuud.

Cervantes suri 1616. aastal võlgades ja vaesena, kuid nüüdseks on ta Hispaania kirjanduse suurkuju.

Seda kirjanikku peetakse nüüdisaegse romaani loojaks.

Cervantese jäänuste otsingud algasid eile Madridis Trinitariani kloostris. Sealsetel andmetel suri kirjanik 22. aprillil 1616. aastal ning maeti kloostri kirikusse päev hiljem.

Samas ei ole kirjaniku täpne matmispaik teada.

Teadlaste sõnul keskenduvad nad oma otsingutes kloostrikiriku vanimale osale, kuna arvatakse et just sinna võidi Cervantes matta.

«Radar ei näita, kas tegemist võib olla kirjaniku jäänustega, kuid näitab siiski kätte kohad, kuhu on inimesi maetud,» selgitas uuringu juht Luis Avial.

Miguel de Cervantese otsingud lähevad maksma 100 000 eurot.

Wikipedia: Don Miguel de Cervantes Saavedra (29. september 1547 Alcalá de Henares – 23. aprill 1616 Madrid) oli Hispaania poeet ning romaani- ja näitekirjanik. Tema tuntuim teos on «Don Quijote»

Cervantes oli Hispaania Armaada varustaja ja maksukoguja. Ta läks ka pankrotti ning istus vähemalt kaks korda (1597 ja 1602) raamatupidamisvigade pärast vangis. 1596 –1600 elas peamiselt Sevillas. 1606 kolis ta Madridi, kus elas kogu oma ülejäänud elu.

«Don Quijote» esimene osa ilmus 1605 ja teine osa 1615. Need ei teinud Cervantest rikkaks, küll aga kuulsaks. Ta parodiseeris selle teosega rüütliromaane.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles