Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Tšehhi ja Saksa hirved tunnetavad seni raudset eesriiet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Tšehhi ja Saksa hirved tunnetavad seni Raudset eesriiet
Tšehhi ja Saksa hirved tunnetavad seni Raudset eesriiet Foto: Wikipedia.org

Raudne eesriie oli Külma sõja ajal elektriga okastraattara, mis eraldas sotsialistliku bloki riike läänest.

See takistas näiteks Tšehhoslovakkia elanikel Saksamaale põgeneda ja tundub, et takistab seni, edastab Yahoo News.

Tšehhi Sumava rahvuspargis tehtud uuring näitas, et sealsed hirved tajuvad seni nagu mingit takistust olgugi, et seda ammu seal enam ei ole.

Tšehhoslovakkias tulid kommunistid võimule 1948. aastal ning sinna püstitati piir, mida valvasid hambuni relvastatud sõdurid. Külma sõja perioodil hukkus umbes 500 inimest, kes püüdsid Tšehhoslovakkiast läände põgeneda.

Tšehhi teadlaste sõnul tunnetavad kohalikud punahirved takistust seni ning ei kipu minema Saksamaa poolele.

«See on väga ebatavaline, et midagi sellist hirvedega toimub,» sõnas Tšehhi teadlane Pavel Sustr.

Saksamaa territooriumil tehtud uuring näitas täpselt sama.

Hirved elavad keskmiselt 15 aastaseks ning praegu elus olevad hirved ei saa mäletada ega ole kokku puutunud raudse eesriidega.

«Tšehhi ja Saksa hirved tunnetavad, et nad on kaks erinevat populatsiooni ning neil ei tasu teatud piirist üle minna. Hirved on põlvest põlve edasi andnud teatud käitumismustreid ning need kinnistuvad aina uuesti ja uuesti. Emad õpetavad poegadele, kuhu tohib minna ja kuhu mitte,» selgitasid teadlased.

Loodusteadlased jälgisid umbes 300 hirve liikumist Tšehhis ja Saksamaal. Neile hirvedele oli varem pandud GPS rõngad, mis saatsid info teadlaste arvutitesse.

«Tegelikult ei olnud selle avastamine üllatuslik. Hirvede puhul on tegemist üsna konservatiivsete loomadega,» teatas Tšehhi teadlane Ludek Bartos.

Tagasi üles