/nginx/o/2014/04/23/2980954t1h354d.jpg)
Briti väljaande The Guardian andmetel on Põhja-Koreas hakanud puhuma uued tuuled.
Põhjakorealased on muutunud rahulolematuks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti ajakirjanikud intervjueerisid Hiinas töötavaid põhjakorealasi ja ilmnes, et nad ei ole oma totalitaarse riigikorraldusega rahul ning rahulolematus kasvab.
«20 aasta tagasi oli Põhja-Koreas parem. Elu oli teine ning inimesed ei mõelnud eriti midagi. Nüüd pulbitseb pinna all viha,» lausus 50-aastane põhjakorealane Chae Un-ee.
Ta on üks neist põhjakorealastest, kes töötavad Hiinas Yanijis oma kodumaa piiri lähedal.
Chae ja veel mitmete teiste kinnitusel on Põhja-Koreas hakanud rahvas oma rahulolematust välja näitama.
«Need, kes väidavad, et Põhja-Koreas on hea, valetavad. Teglikkuses julgevad vähesed veel avalikult midagi öelda,» tõdes veel üks Hiinas töötav põhjakorealane.
Põhja-Koreast pärit inimeste sõnul avas Hiinas töötamine nende silmad.
Chae on majapidajanna ja teenib Briti naeltesse arvestatuna 200 naela ühes kuus. Selle raha eest saab Põhja-Koreas suurt peret toita neli kuud.
Võõrtöölised ihalevad Hiina kaasagsust ja jõukust. Neile oli suureks üllatuseks, et pidevalt on elektrit ja olemas on keerulised elektroonilised abivahendid.
Lääneriikide silmis on Hiinas üsna suur tsensuur ning teisitimõtlejaid vangistatakse. Põhja-Korea jaoks on aga Hiina «paradiis».
Põhjakorealastele oli suurimaks šokiks see, et hiinlased saavad reisida ja neil on inimõigusi, millest neil aimugi ei olnud.
«Hiinlased saavad teha, mida tahavad. Asutada firma, reisida välismaale. Kõik on vabad,» laususid võõrtöölised.
Põhja-Koreas on olnud 60 aastat Kimi dünastia režiim. Nüüdseks on sellest riigist saanud oma piirkonna kõige vaesem riik, kus näljahädada ja toidupuudus on tavalised.
1990. aastatel seda riiki tabanud viljasaakide ikaldumine ning sellest tingitud suur nälg kahandas riigi jõukust veelgi. Siis hukkus paari aastaga sadu tuhandeid inimesi.
«Varem hoolitses riik perede sissetulekute ja toidu eest. Nüüd riik ei aita enam nii palju ja igaüks peab vaatama, kuidas hakkama saab,» sõnas Briti Lancashire`i ülikooli Põhja-Korea uurija Hazel Smith.
Maailma toiduprogrammi WFP andmetel iga neljas põhjakorealane on näljas. Viimastel aastatel olevat olukord söögiga välisabi tõttu pisut paranenud. See aga on samas kaasa toonud rahva suurema teadlikkuse oma õigustest ning ka rahulolematuse.
«Inimestel on suurema toidukoguse juures aega mõelda ja rääkida, kogu energia ei kulu ellujäämisvõitlusele. Põhjakorealaste suhtumine hakkas muutuma juba 2007 – 2008,» lisas Hiinas võõrtöölisena töötav põhjakorealane Chae.
Ta lisas, et riik tegi neile pidevat ajupesu, et naaberriigid, eelkõige Lõuna-Korea on kohutav paik, kus inimesi hävitatakse nii vaimselt kui füüsiliselt. USA tankid sõitvat Lõuna-Korea tänavatel ning ajavat inimesi alla.
Hiinas töötavad põhjakorealased sõnasid Briti ajakirjanikele antud intervjuus, et Põhja-Korea ja Hiina piiri ääres töötavad inimesed teavad maailmast rohkem kui sisemaal elavad.
«Põhja-Korea juhid lubavad taevamannat, kuid mitte midagi ei ole muutunud. Valitsus ütles väga ammu, et 2002. aastaks on Põhja-Korea väga jõukas riik. Siis lubati jõukust 2008. aastaks ning lõpuks 2012. aastaks. Juba 2008 saadi aru, et tegemist on ajupesu ja propagandaga,» tõdes naine.
2009. aastal Põhja-koreas läbi viidud rahareform oli valitsuse valesamm. Rahvas kaotas oma säästud ja toidu hind kerkis lakke. Valitsus süüdistas probleemides välismaiseid agente.
«Kedagi ei huvitanud, kes on süüdi. Samas olid kõik rahulolematud. Inimesed põletasid väärtusetut raha või jagasid seda igale poole, kuhu said. Valitsus kaotas oma autoriteedi,» sõnas põhjakorealane Song Eun-byul.
Lõuna-Korea Seouli ülikooli Põhja-Korea uurija Andrei Lankov on märganud põhjakorealaste suhtumises muutust. Tema andmetel on selles paariariigis 80 000 poliitvangi, kuid enam ei tapeta terveid perekondi.
«Olin varem veendunud, et Hiina mudel ei sobi Põhja-Koreale ning selles riigis oleks väga raske revolutsiooni ja majandusreformi läbi viia. Nüüd olen tasahilju hakanud meelt muutma,» lausus uurija.
Ta tõi näite, et Nõukogude Liit pidas majanduskriisist ja rahva rahulolematusest hoolimata väga kaua vastu.
Lääne asjatundjate sõnul peaks Põhja-Koreas muutus algama vaimsest eliidist. Kuna selle riigi eliidist ja nende suhtumisest teatakse vähe, siis on raske ennustada, kas eliit on muutusteks valmis.
Hiinas töötavad põhjakorealased näevad vaid ühte lahendust.
«Meil peaks olema sellised õigused nagu on hiinlastel,» lausus põhjakorealane Kim Myong-eul.