/nginx/o/2014/04/22/2977210t1h4933.png)
Hiina teadlased võisid lahendada väärisgaasi ksenooni mõistatuse.
Maa tuumas leidub väärisgaasi ksenooni?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem oletati, et seda gaasi leidub Maa atmosfääris suures koguses, kuid seda ei leitud, edastab Live Science.
Teadlaste sõnul leidsid nad sellele mõistatusele lahenduse: see väärisgaas võib reageerida raua ja nikliga ning seda leidub Maa tuumas.
Ksenoon on väärisgaas ning nagu teised väärisgaasid nagu heelium ja neoon, on see keemiliselt inertne.
Teadlased on ksenooni uurinud pikka aega seoses Maa ja selle atmosfääri arenguga.
Kummalisel viisil leiti, et atmosfääris on ksenooni oletatust 90 protsendi võrra vähem. Sellisele järeldusele jõuti teiste väärisgaaside nagu argoon ja krüptoon kogust uurides.
«Puuduva ksenooni üle on pikka aega pead murtud, nüüd aga võisime jõuda lahenduseni,» sõnas Hiina Changchuni Jilini ülikooli teoreetiline füüsik ja keemik Yanming Ma.
Osa teadlasi on veendunud, et puuduv ksenoon kadus Maa atmosfäärist avakosmosesse. Enamik teadlasi on aga veendunud, et see peab olema peidus Maa sees.
«Suur osa varasemaid uuringuid ei ole ksenooni saladust suutnud lahendada, kuna tegemist on väga ebastabiilse gaasiga. Siis oletati, seda võivad siduda ained, mida leidub Maa sees,» lausus Ma.
Maa tuum moodustab Maa massist ühe kolmandiku, koosnedes rauast ja niklist.
1997. aastal teatasid teadlased, et ksenoon ei reageeri rauaga.
«Hoolikas analüüs näitas, et eksperiment viidi läbi vaid 150 gigpaskali juures, samas on Maa tuumas rõhk 360 gigapaskalit,» selgitas teadlane.
Võrdluseks: üks gigapaskal on üheksaa korda suurem kui rõhk Maa suurimas süvikus Mariaani süvikus.
Ma ja ta kolleegide teooria kohaselt käituvad raud ja ksenoon tavapäraselt erinevalt ning reageerivad üksteisega.
Hiina teadlaste tehtud arvutisimulatsioon näitas, et Maa tuumas ekstreemsete temperatuuride ja rõhu juures võib ksenoon reageerida raua ja nikliga, moodustades ühendeid.
Kõige stabiilsemad neist on sellised molekulid, kus on üks ksenooni ja kolm raua aatomit – XeFe3.
Just see võib tõendada, et müstiline kadunud gaas ksenoon võib olla Maa tuumas.
«Loodame, et tuleviku Maa tuuma uuringud kinnitavad meie oletust. Selliseid katseid tuleb teha väga kõrge rõhu juures, kus temperatuur on 5727 kraadi Celsiuse järgi,» lausus Ma.
Seni on aga lahtine, kuidas ksenoon on mõjutanud Maa ja tuuma arengut.
Wikipedia: Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa, mis paikneb umbes 2900–6378 kilomeetri sügavusel.
Tuuma ümbritseb vahevöö. Vahevöö ja tuuma piiri nimetatakse Gutenbergi eralduspinnaks. Tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vedela välistuuma liikuv, peamiselt rauast koosnev materjal genereerib Maa magnetvälja. Tahke sisetuuma raadius on umbes 1300 kilomeetrit.