Film «Ballettmeister» kombib sakraalsuse ja erootika piiri
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. aprill 2014, 10:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna kinos Artis ja kinodes üle Eesti näeb Ruti Murusalu täispikka dokumentaalfilmi «Ballettmeister», milles Eesti tuntumaid koreograafe Mai Murdmaa mõtestab tantsu olemust läbi oma elu ja loomingu.
Film on kahe aasta vältel jäädvustatud rännak läbi rahvusvaheliselt tunnustatud koreograafi Mai Murdmaa loomingulise maailma. Murdmaa on teejuht käsitlemaks tantsu kui meediumit, mille läbi luua kunsti.
«Ballettmeister» visualiseerib koreograafiat, kuid eelkõige mõtestab seda.
Murdmaa näol on tegemist loovisikuga, kelle jaoks Nõukogude raudne eesriie ei takistanud osalemist New Yorgi 20. sajandi lõpukümnendike legendaarses kunstielus. Erinevalt Murdmaast tegid mitmed samasuguse võimaluse saanud loomeinimesed otsuse Nõukogude Liitu mitte tagasi pöörduda. Tänaseks on toonane töö- ja sõpruskollektiiv mööda maailma laiali, ometi ei anna varasemad kontaktid ja novaatorlik looming konkurentsieelist tänases päevas, kus kunsti ja äri vahelised piirid on hägustunud.
Murdmaa looming ja eraelu on lahutamatu tervik. Üks ballettmeister, kaks erinevat ühiskonnakorda. Üks looming - sakraalne, müstiline, erootiline, esteetiline - kuid palju keerukaid aspekte teose viimiseks publikuni.
Murdmaa oli Eestis üks esimestest, kes murdis klassikalise balleti kaanoneid. Ta on töötanud Estonia teatris: 1956-1960 baleriinina, 1964-1973 ballettmeistrina ja 1974-2001 peaballettmeistrina. Ta on lavastanud USA-s, Ungaris, Soomes, Saksamaal, Venemaal, Ukrainas jne. Murdmaa loomingulist tegevust on tunnustatud 2001. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgi ja 2011. aastal riikliku elutöö kultuuripreemiaga.
Tsiteerides Mai Murdmaad: «Ideaal on kõrgemal kui mina. Täiust pole võimalik saavutada».
Ometi on ta filmis «Ballettmeister» täiuslikuks tantsu olemuse lahkajaks, valgustades rahvusvahelise balleti lavataguseid ja avades koreograafi elustiili privaatseid nüansse.
«Ballettmeister» on režissöör Ruti Murusalu kolmas Eesti tantsumaailma kaardistamist jätkav dokumentaalfilm. 2010. aastal eelnes «Sündinud tantsule» tantsupedagoog Kai Leetest ja 2012. aastal «Sinine Kõrb» priimabaleriin Kaie Kõrbist.
Filmi stsenaristiks on Marje Len Murusalu, operaatoriks Erik Norkroos ning originaalse filmimuusika kirjutas filmile Mai vanem poeg Rainer Jancis. Filmi produtsendid on Priit Vaher ja Erik Norkroos.
Tallinnas kinos Artis näeb filmi «Ballettmeister» 18. – 25. aprillini.
25. aprilli seansil kohtuvad vaatajatega režissöör Ruti Murusalu ja filmi kangelanna Mai Murdmaa.
21. aprillist – 9. maini näeb filmi «Ballettmeister» järgnevalt:
21. aprillil kell 20.00 näeb Tallinna Tehnikasülikooli Kinos (TTÜ Kino). Vaatajatega kohtuvad režissöör Ruti Murusalu ja operaator Erik Norkroos
21. ja 23. aprillil kell 18.00 Võru Kandles. 21. aprillil kohtub vaatajatega stsenarist Marje-Len Murusalu, 23. aprillil kohtub režissöör Ruti Murusalu
22. aprillil kell 18.00 Värska Kultuurikeskuses
22. aprillil kell 19.00 Pärnu Endla Suures saalis. Vaatajatega kohtub produtsent Priit Vaher.
22. aprillil kell 19.00 Tartu Elektriteatris. Kohtuvad vaatajatega Vanemuise balletiinimesed ja filmi operaator Erik Norkroos
22. aprillil kell 18.00 Rakvere Reaalgümnaasiumi Põrandaaluses Kinos
23. aprillil kell 17.00, 18.00 ja 19.00 linastub Märjamaa kinos Helk
23. aprillil kell Kuressaare Linnateatris
25. aprillil kell 19.00 Sargvere mõisas Järvamaal. Vaatajatega kohtuvad režissöör Ruti Murusalu ja operaator Erik Norkroos
29. aprillil kell 18.00 Paide Kultuurikeskuses. Vaatajatega kohtub produtsent Priit Vaher
2. mail linastub film Kärdla Kultuurikeskuse kinosaalis. Vaatajatega kohtub filmi kangelane Mai Murdmaa
4. mail kell 19.00 Haapsalu Kultuurikeskuses
9. mail kell 18.00 Jõhvi kinos Amadeus. Vaatajatega kohtub produtsent Priit Vaher