/nginx/o/2014/04/17/2966408t1h7190.jpg)
Venemaa president Vladimir Putin vastas täna otse-eetris rahva esitatud küsimustele. Talle oli enne ülekannet esitatud 2,5 miljonit küsimust.
Putin viskas Alaska teemal nalja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Temalt küsiti ka seda, millal Venemaa liidab endaga Alaska.
Küsimuse esitas naine, kellele Putin vastas naljatades.
«Faina Ivanovna, miks te tahate Alaskat?»
Putin tuletas meelde, et Vene tsaaririik müüs Alaska võileiva hinna eest USAle. Nüüd aga peaks Venemaa muutma oma suhtumist Alaskasse, sest Venemaa aladest 70 protsenti on põhja alad. Alaska asub ka põhjas.
«Alaska asub põhjas, mitte lõunas. Seal on külm. Pigem tuleks meil see ikka unustada,» nentis Putin.
Putinile esitatud küsimuse Alaska kohta tingis Krimmi poolsaare liitmine Venemaaga.
Alaska põliselanikud on inuitid, kes sajandeid elatusid hüljeste küttimisest ja kalapüügist. Alaskal hakkasid eurooplased kolooniaid rajama 18. sajandil.
Alaskal tegutses ka Vene-Ameerika Kompanii, mis oli Venemaa tsaaririigis kaubanduse edendamiseks 1799 asutatud kompanii. See tegutses kuni Alaska müügitehinguni 1867. Põhitegevusalaks oli karusnahakaubandus.
Venelased asutasid Sitka, mis kandis aastatel 1804 – 1867 Uus-Arhangelski nime ja oli sealne pealinn. Venelased ei jõudnud Alaskat täielikult asustada.
USA ostis Alaska Venemaalt ära 1876. aastal makstes selle eest 7,2 miljonit dollarit ( tänapäeva vääringus 113 miljonit dollarit).
1884. aastal sai Alaskast USA mitteametlik osa, 1912. aastal territoorium, mille pealinn oli Juneas.
3. jaanuaril 1959 sai Alaskast USA 49. osariik.