Ukraina tantsusaade saadab Eestist vähemalt ühe andeka tantsija oma kuludega saates osalema

Eelmisel nädalal toimunud castingul Eesti tantsijaid hinnanud tantsusaate «So You Think You Can Dance» Ukraina versiooni «Tancujut Vse» produtsent Natalia Franchuk leiab küll, et meil on tantsijad väheke arengust maas, aga siiski on ka mõni talent, kellele makstakse saates osalemise kulud kinni.

Intervjuus Elu24-le rääkisid produtsent Natalia Franchuk ja tantsupoiss Eghert-Sören Nõmm, mida saates osalemine endast kujutab, mis saab castingul osalenud eestlastest edasi ja millal näeb neid kuulsa saate teleekraanil.

Ukrainlased ei suhtunud alguses välismaalastest osalejatesse hästi

Kui neljandal hooajal avati võimalus kaasata ka teiste maade tantsijad, siis ukrainlaste jaoks tekitas see pahameelt ja ei tahetud teisi omaks võtta. Et kuidas küll võib võita välismaalane Ukraina telesaate. Kohtunikud vaatavad aga ainult tantsimisoskust, päritolumaa ei oma nende jaoks tähtsust. Televaataja jaoks on see aga olnud probleemne. Piirid välismaalastele avati neljandal hooajal.

See, kes juba 20 hulka pääseb, selle kohta on teada, et ta tantsida oskab ning kohtunike sõna hakkab vähem maksma kui rahva oma.

Eestlase Eghert-Sören Nõmmi näide oli neile endile suureks üllatuseks, sest kogu rahvas hakkas teda armastama hoolimata sellest, et ta on välismaalane. Tema vene keele kasutus tegi nalja ja sai sooja poolehoiu rahva hulgas. Alguses armusid noored tüdrukud ja pärast hakkas ta ka emadele meeldima.

Näiteks eelmise hooaja kolmandale kohale tuli Kasahstanist noormees ja kodumaal castingul olid suured järjekorrad ning inimesed said aru, et see on nende suur võimalus. Tähtis ei ole, mis rahvusest sa oled, vaid see, et sa oleks huvitav persoon ja isiksus.

Sellist indu oleks tahtnud saate tegija ka Eestis näha.

Näiteks Eghert nüüd on Ukrainas kuulus, rahvas hakkas teda armastama ning inimesed tunnevad teda tänaval ära. Selleks, et saates kaugele jõuda, peaks arendama end ka rohkem kui ühes tantsustiilis, hoolimata sellest, et on võib-olla ainult üks, mida kõige paremini oskad.

Keegi ei eelda, et oleks üks universaalne tantsija, aga tähtis on tahe proovida ka teisi asju ja areneda ja üritada.

Mis sel aastal saates tulemas on? Mis saab eestlastest edasi?

Eestlased pääsesid siit edasi tele-castingule, kus nad peavad esitama kohtunike ees soolo. Kui kohtunikele meeldib, siis saab tantsija top 100 sekka. Kui pole nii hea, siis pääseb koreograafia vooru, aga ainult siis, kui on näha, et inimesel on annet. Ülejäänud saadetakse koju.

Edasipääsenutele jagati ka nõuandeid ja nippe

Igaüks sai videod, millega tutvuda ja vaadata, et õppida ja areneda veelgi enam. Nad peaks ka saatega tutvuma, mis seal toimub ja kuidas tantsitakse.

Eghertil oli näiteks paanika, kui ta sõitis tele-castingule, sest alles siis hakkas ta eelmiste hooaegade videosid vaatama. «Ma ei saanud aru, mis seal toimub ja kuhu ma lähen. Tundus, et ma ei oska enam üldse tantsida,» kommenteeris Eghert.

Mil me aga eestlastest tantsijaid teleekraanil näha saame?

8.mail hakkavad tele-castingud. Suvel selgub top 100. Septembri esimesel reedel (5.september) algab saade pihta ja ka tavaeestlane saab interneti teel jälgida, kuidas meie tantsijatel läheb. Kõik videod on üleval ka Youtube'is. Siiani aga ei tohi nad kellelegi rääkida, kuidas neil saates läinud on.

Castingud Eestis

Käidi kaemas ka Baltic Cupi tantsuvõistlusel artiste. Sealt valiti välja noormees, kes kutsuti castingule. Poiss oli küll alguses natukene üleolev ja ülbe, aga avanes tasapisi ja improviseeris ka erineva muusika järgi.

Keda aga tegijad näevad, et on andekas ja nad väga tahaks saates näha ja kes seda väga väärivad, neil makstakse kinni kõik sõidukulud. Näiteks see poiss ei oleks saanud ise saatesse tulla, aga just teda nad tahavad ja maksavad ka kulud kinni.

Samamoodi maksti ka Eghertile telekanali poolt kõik kulud kinni, sest just teda taheti saates näha ja ta avaldas tegijatele ning rahvale muljet.

Praegu ei ole veel teada, kas Eestist veel mõnda artisti nii aidatakse. Kui nähakse, et kaotab nii teleprojekt ja tantsija sellest, et pole raha saatesse kohale sõita, siis neid artiste toetatakse.

Franchuk leiab, et väga rumal on jätta kasutamata selline võimalus minna castingule. Ukrainas pole ühtegi tõsist tantsijat, kes pole käinud saate castingul ja proovinud sinna saada.

Kui meie tantsijad ka sel aastal tublid on, siis on lootust, et tullakse tagasi Eestisse castingule.

Natalia Franchuk innustab kõiki tantsijaid astuma välja mugavustoonist ja arenema ning rohkem võtma vastu väljakutseid ja avardama oma silmaringi.