/nginx/o/2014/04/17/2965760t1hed8b.jpg)
Venemaa arheoloogid leidsid Siberist polaaralalt muumiad, kellel olid vasest maskid.
Arheoloogid püüavad lahendada Siberi vasemaskidega muumiate mõistatuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Zelezni Jari küla juures tehtud väljakaevamistel leiti iidne nekropol, kuhu maeti umbes 1000 aastat tagasi, kirjutab Siberian Times.
Väljakaevamised seal «maalima lõpuks» nimetatud kohas algasid juba 1997. aastal.
Arheoloogid avastasid 34 madalat hauda. Maetutest olid vasest maskid seitsmel täiskasvanud mehel, kolmel poisil ja ühel tüdrukul. Haudades oli rikkalikult hauapanuseid.
Enamikul maetutest olid skeletid vigastatud või puudus pealuu.
Viiel muumiat oli lisaks vasest maskile kaetud ka põhjapõdra, kopra ja karu nahaga. Kolmel vasemaskiga poisil oli kehal vaesest «tekid», mille paksus oli viis sentimeetrit.
Kõige paremini säilinud muumia oli puidust sarkofaagis punasejuukseline mees. Ta rinnal oli vasest plaat. Hauapanustena olid rauast relvad, karusnahad ja pronksist peaehe, millel oli kujutatud karu.
«Mujalt maailmast ei ole igikeltsast ega soistelt aladelt selliseid leide tehtud,» nentis Venemaa teaduste akadeemia Uurali osakonna teadlane Natalja Fjodorovna.
Samas oli leiukohas pinnas sulanud ja liivane.
Teadlaste sõnul toimus maetute mumifitseerumine tänu 14. sajandil aset leidnud temperatuurilangusele. Vask takistas jäänuste lagunemist.
Kõik olid maetud jalad lähedase Gornõi Polui jõe suunas. Fjodorova arvates oli sellel religioosne tähendus.
2002. aastal väljakaevamised seiskusid, sest kohalike sõnul häirivad arheoloogid nende esivanemate hingi. Nüüdseks on kohalikega kokkuleppele jõutud ning uurimine jätkunud.
«Tegemist on unikaalse matmispaigaga. Oleme päevavalgele toonud midagi sellist, mida varem leitud ei ole,» teatas arheoloog.
Lisaks leiti matmispaigast ka Lähis-Ida Pärsia päritolu kasusid, mis pärinevad 10. – 11. sajandist.
Need leiud lubavad oletada, et rohkem kui 1000 aasta eest ei olnud Siber kauge ja kõle paik, vaid koht, mida läbisid kaubateed.
Vene teadlased teevad leitud muumiatele DNA-testi, et teha nende päritolu kindlaks.