Eesti Muusikaauhinnad 2020

Mäed ja jõed kujundavad keelt

FOTO: SCANPIX

Teadlaste sõnul on geograafia ja geograafilised objektid nagu mäed ja veekogud kujundanud ja kujundavad inimkeelt.

6900 keeles on tuhandeid sõnu «mäe» tähistamiseks, alates Nigeeria «ugwu´st» Peruu «orgo» ja Filipiinide «bundok´ini», kirjutab Discovery News.

«Looduslikud objektid on kogu maailmas mõjutanud keelte kujunemist. Samamoodi ohustab looduse muutus ka keelest teatud nüansside kadumist,» teatasid uurijad.

Teadlased Jacob Axelsen ja Susanna Manrubia võrdlesid maailma erinevates paikades räägitavaid keeli ning seda, kuidas seal kasutatakse 14 keskkonda kirjeldavat mõistet.

Leiti korrelatsioon mäestike ja jõgede leviku ning keelelise mitmekesisuse vahel.

Mäestike ja jõgede paiknemine tuli keeleliselt enim esile Aafrikas, kus keeles oli 80 protsendi ulatuses erinevate loodusobjektide kohta käivaid sõnu.

Vaikse ookeani riikides, Aasias ja Austraalias oli seda 69 protsendi ulatuses.

«Nii mäed kui jõed mängivad keeltes tähtsat ja samas erinevat rolli. Mäed võivad eraldada inimpopulatsioone ning aitavad sellega kaasa uute keelte tekkele. Jõed, mis on vee-, toidu- ja transpordiallikad liidavad aga kaugel asuvad kogukonnad kokku ja panevad aluse segakeelte tekkele,» selgitasid uurijad.

Nad lisasid, et inimesed on alati olnud osa looduskeskkonnast ning see kajastub ka keelekasutuses ehk keelega püütakse edasi anda bioloogilist mitmekesisust.

«Mäed eristavad erinevad ökosüsteeme, andes võimaluse uute liikide tekkeks. Jõed seevastu on ühendavad ja loovad segaökosüsteeme. Sama kehtib ka keelte kohta,» selgitati.

See, mis ohustab bioloogilist mitmekesisust, ohustab ka keeli.

«Koos kliima ja keskkonna muutumisega kaob keeltest teatud loodusobjekte tähistavaid sõnu ning tekib uusi. Globaliseerumisega muutub nii keskkond kui keel. Liigid ja sõnad kaovad või need asendatakse uute liikide ja sõnadega,» laususid uurijad.