Video: New Yorgi Harti saarel on massihauad

New Yorgi Harti saarel on massihauad

FOTO: Youtube

Enamik USA linnas New Yorgis elavatest inimestest ei tea, et on olemas Hart Island, kuhu on massihaudadesse maetud umbes miljon inimest.

Harti saar on USA üks suurematest matmispaikadest, edastab AFP.

Vahel satub mõni külastaja sinna, kuid seal pildistamine on rangelt keelatud.

Saar asub Bronxi linnaosast põhjas ning sinna on alates 1869. aastast maetud surnult sündinud lapsi, kodutuid, vaeseid, vange ja tapetuid, kelle isikut ei ole suudetud tuvastada. Matmised on kolmes kihis.

Saarel ei ole ühtegi hauakivi ega –sammast, vaid valged tähised, mis viitavad massihaudadele. Täiskasvanuid maetakse seal massihauda 150 kaupa, lapsi aga 1000 kaupa.

Haudu kaevavad seal vangid ja väikekurjategijad.

Hart Island Project juht Melinda Hunt sõnas, et saarele maetakse aastast seni umbes 1500 inimest. Hunt käivitas kampaania, et seda saart saaks vabalt külastada, kuid seni on USA võimud selle vastu olnud.

Harti saare ainus laevade ja paatide maabumispaik on ümbritsetud turvaaia ja oksatraadiga. Väljas on ka hoiatussildid, mis soovitavad saarest kaugemale hoida.

Ajaloolaste andmetel kasutati seda saart esmakordselt matmispaigana USA kodusõja (1861 – 1865) ajal.

Saarel on olnud nii vangla, vaestemaja, vaimuhaigla kui ka Külma sõja ajal raketibaas.

Harti saarele saab ametlikku minekuluba taotleda vanglaametilt, mis saare eest ka vastutab. Pajud inimesed, kes teavad oma pereliikmete sinna matmisest, tahaksid massihaudu külastada. Vähestele on see luba antud.

Saarele maetute kohta on arhiivandmed puudulikud. Osa dokumente on kadunud, osa hävinenud tulekahjus. Paljud ei ole suutnud uurimisest teha kindlaks, kas nende sugulased on maetud Harti saarele.

Saare eest vastutavate ametnike sõnul ei lubata inimesi saarele eelkõige selle tõttu, et sealsed hooned on lagunenud ja ohtlikud.

Avaliku surve tõttu on alates 2007. aastast saanud mõned inimesed ametliku loa saart külastada. Üks neist on 59-aastane Elaine Joseph.

«Seal ei ole eriti midagi näha. Võimuesindajad kohtlevad nagu oleks vanglat külastamas,» lausus naine.

Ta kaotas oma vastsündinud lapse 1978. aastal. Viis päeva elanud lapse surnukeha maeti Hart Islandile. Kui Joseph lõpuks lapse matmispaika pääses puhkes ta nutma.

«Ma ei saa öelda, et nüüd ma ei tunne enam valu. Kui kaotad oma lapse, siis ei kao see mitte kunagi. Alati on see meeles,» lausus naine.

Hart Island Project abil aidatakse inimesi, kes soovivad teada, kas nende lähedasi on sinna maetud. Lisaks USA kodanikele võib saarele olla maetud ka prantslasi, hollandlasi ja poolakaid.

Projekti käigus on tehtud kindlaks umbes 60 000 inimest, kes on saarele maetud.