Teated selle kohta, et inimkehast on leitud operatsiooniriistu, ei ole haruldased.
2600-aastase muumia koljust leiti aju väljatõmbamise konks
Suurbritannia Briti muuseumi töötajad tegid 2600 aasta vanusele muumiale röntgenkompuutertomograafia skaneeringu ja leidsid ta koljust aju väljavõtmise konksu, edastab Daily Mail.
Teadlaste sõnul võib see olla vanim juhtum inimorganismi jäänud kirurgiriistade kohta.
Tegemist oli muumiaga, kes leiti tänapäeva Luxori lähedal kunagi asunud iidsest Teebast.
Uurimine näitas, et see isik suri ja ta mumifitseeriti millalgi aastal 600 eKr.
Tegemist oli ühega kaheksast muumiast, millele Briti muuseum lasti teha uuringu.
Skaneering näitas, et muumia koljusse oli jäänud konks. Samuti olid sel mehel väga katkised hambad, mille tõttu ta võis kannatada hambavalu all.
Vana-Egiptuses ja veel mitmes teises iidses kultuuris oli kasutusel mitu mumifitseerimisviisi.
Briti muuseumi esindaja Neil MacGregori sõnul annavad sellised uuringud võimaluse piiluda mumifitseerimise saladustesse ning panna kokku pildi, kuidas need inimesed elasid.
Briti muuseumis saab Vana-Egiptuse muumiate ja nende uurimisega tutvuda 22. maist kuni 30. novembrini.
Esimene Vana-Egiptuse muumia jõudis Briti muuseumi kollektsiooni 1756. aastal. Muuseum alustas muumiate röntgenuuringuid 1960. aastatel ning 1990. aastatel jõuti röntgenkompuutertomograafia (CT) uuringuteni.
Mumifitseerimise protsess: esmalt tõmmati nina kaudu aju välja, kasutades vastavat konksu, siis avati kolju ning eemaldati ajujäänused. Seejärel eemaldati siseorganid, mis kuivatati ja asetati vastavatesse anumatesse. Süda pandi pärast kuivatamist kas kehasse tagasi või südame asemele asetati südamekujuline amulett. Keha pesti seest veinist ja ravimtaimedest koosneva leotisega. Siis pandi surnukeha soola sisse kuni 90 päevaks seisma. Hiljem aga täideti keha seest liiva või linase kanga ribadega. Seejärel aga keriti keha linase riide ribadesse. Lõpuks tõsteti see sarkofaagi, mis asetati matmiskambrisse.
Pilte vaata siit.