Esimene tõend tumeaine kohta?

Esimene tõend tumeaine kohta?

FOTO: SCANPIX

Gammakiirgust otsiv Fermi kosmoseteleskoop võis leida esimese tõendi kosmilise mõistatuse tumeaine kohta.

Tumeainet ei ole näha, kuid raskusjõu tõttu on teda tunda, edastab iltasanomat.fi.

Teadlaste sõnul võib universum koosneda 95 protsendi ulatuses tumeainest ja tumeenergiast.

Oletatakse, et tumeainet leidub galaktikate keskel.

USA kosmoseagentuuri NASA teleskoop edastas uued andmed meie galaktika Linnutee keskosast. Seal on suures koguses gammakiirgust.

Astrofüüsikute arvates saab nii suures koguses gammakiirgust tekkida vaid tumeaine tõttu. Ülejäänud tuntud gammakiirgusallikad ei suuda nii suures koguses gammakiirgust tekitada. 

«Saime analüüsida seda liigkiirgust ja uurida, millega seda selgitada saab. Varem oletati, et seda gammakiirgust võivad tekitada ka pulsarid või kosmiliste osakeste kokkupõrge gaasipilvedes,» selgitas Illinoisi osariigis asuva Fermilab laboratooriumi astrofüüsik Dan Hooper.

Fermilabi osakeste kiirendi Tevatron oli maailmas suuruselt teine pärast Prantsusmaal Euroopa Tuumauuringute keskuses (CERN) asuvat kiirendit, mille läbimõõt on 27 kilomeetrit. Fermilabi osakestekiirendi läbimõõt oli 6,3 kilomeetrit. See suleti 2011. aastal.

Hooperi sõnul ei ole võimalik nüüd saadud andmeid selgitada seni teada oleva abil.

Oletatakse, et gammakiirgus pärineb anhillatsioonist: tumeaine osakesed põrkuvad ning hävitavad üksteist.

Fermi teleskoobi andmete põhjal tehtud kaart Linnutee keskosast ei ole veel kindel tõend tumeaine kohta. Tarvis on veel teisi tähelepanekuid, mis seda kinnitavad.

«Tegemist on siiski väga huvitava tähelepanekuga. Uurime edasi ning võimalik, et tulevikus saame öelda, et see oli esimene kord kui nägime tumeainet ja gammakiirguse abil selle hävinemist,» lausus Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlane Tracy Slatyer.

Euroopa Tuumauuringute keskuses (CERN) uuritakse samuti tumeaine olemasolu ning seda niinimetatud musta augu masina ehk Suure Hadronite Põrgataja (LHC) abil.

 Tumeaine on paelunud teadlasi juba pikka aega ning siiani on see müstika. Teooria kohaselt peaks seda universumis olema üsna palju, muidu ei püsiks universum koos.

Tumeaine kohta teatakse selle kaudu, et see mõjutab nähtavat ainet kiirguse ja raskusjõuga, olles tavaainega gravitatsioonilises vastasmõjus.

Esimene, kes tumeaine välja pakkus oli astronoom Jan Henrik Oort, kelle arvates ei piisanud meie galaktika tähtede kiiruse selgitamiseks vaid seni teada olevast massist.

Hiljem on tumeainele viidanud näiteks kuuma gaasi jaotus galaktikaparvedes, galaktikate pöörlemine ning gravitatsiooniläätsed. Need on massiivsed kosmilised objektid, mis oma gravitatsiooniväljaga kallutavad valguse levimise suunda.

Tagasi üles