BB: See lugu läks mulle isiklikult väga hinge. Hea meel, et Lea Liitmaa oma kogemusest ka avalikult rääkida otsustas, ehk süstib usku ja positiivsust ka teistesse onkoloogia patsientidesse. Küsimusi tekitas aga Piret Järvise välimus, ta nägi välja nagu oleks ise haige või minestaks iga hetk ise ära.. Ei tea kas elas nii väga Lea loosse sisse või mis toimus?
Fri: Mis Piretiga toimus? Suht nutetud silmadega paistis.
Bob: Mina nimetan seda matrjoška effektiks.
TP: Mis ikka juhtus, Piretil on hing ja süda ja emotsiooid nagu enamusel normaalsetele inimestel. Siin komentaaruimis on sellised rõhuvas vähemuses. Kui need kommentaariumid annavad tõesti reaalse läbilõike meie ühiskonnast, siis on eesti rahvas mentaalselt väga, kohe väga, väga haige.
Tea: Ei suutnud seda televisiooniintervjuud lõpuni vaadata, sest kartsin kogu aeg, et Piret viskab sussid püsti. Miks teda nii pikalt kaadris näidati, silmad punased ja suured nagu taldrikud, kohe, kohe minestamas...
Erm: See ei olnud hea, et Piretit tõesti nii kaua ja hardunult rõõmsameelse Lea jutu taustal ekraanil näidati. Piretil oli surmahirm. Miks?
Sveta: Pireti emotsioone oli jube vaadata. Pidin just selle pärast kanalit vahetama. Lihtsalt ei suutnud seda õudukat vaadata...