/nginx/o/2014/04/02/2933674t1hceca.jpg)
Arheoloogid avastasid Egiptusest iidsest matmispaigast hauakambri, mille sissekäigu juures oli kunagi ka seitsmemeetrine püramiid.
Egiptusest leiti hauakamber, millel oli kunagi ka püramiid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Matmispaik leiti Abydosest ning see pärineb 3300 aasta tagusest ajast, edastab Live Science.
Matmiskoha ühest kambrist leiti hästi töödeldud liivakivist sarkofaag, mis oli värvitud punaseks ning millel oli nimi Horemheb. Lisaks oli sarkofaagil Vana-Egiptuse jumalate pilte ning loitse kuulsast Surnuteraamatust. Need kõik pidid aitama lahkunul jõuda teispoolsusse.
Sarkofaagis ei olnud muumait ning hauda oli juba antiikajal vähemalt kahel korral rüüstatud. Siiski leiti sealt 3 – 4 mehe, 10 – 12 naise ja vähemalt kahe lapse luud.
«Kõik matusekambrid asuvad pinnases ning väljas oli kunagi näha vaid püramiid ning võib olla veel mingi seda ümbritsenud struktuur,» sõnas USSA Pennsylvania ülikooli arheoloog Kevin Cahail, kes väljakaevamisi juhib.
Ta lisas, et püramiidi võidi kasutada nagu kabelit, kus olid jumala ja lahkunute kujud ning kirjutised nende kohta. Nüüd on püramiidist alles vaid alumine osa. Ülemine osa on hävinud.
Cahaili sõnul ei olnud 3300 aastat tagasi kombeks rajada matusekambri juurde ka püramiidi.
Arheoloogi arvates oli Horemhebi perekonnal seoseid sõjaväeliste juhtide ja kõrgete võimukandjatega, et neil lubati väike püramiid rajada.
Hauas olnud kujukeste seas oli ka üks, mille juures oli kiri «Tallide ülevaataja Ramesu». Oletatakse, et tegemist oli armee esindajaga ning Ramesu (Ramses) võis olla Horemhebi isa või vend.
Cahail tõstis esile fakti, et Horemheb ja Ramesu elasid ajal, mil Vana-Egiptuses oli kaks peaaegu samanimelist armeejuhti. Neist mõlemast sai hiljem vaarao.
Matmispaigast leitud inimluud näitasid, et sinna oli maetud rohkem naisi kui mehi. See tõstatas küsimuse, kas Horemhebil ja Ramesul oli mitu naist.
Cahaili sõnul oli Vana-Egiptuses mitmenaisepidamine tavaline. Seda just kõrgklassi seas. Ei ole teada, kas seda harrastati ka madalamates ühiskonnakihtides.
Teise võimalusena pakuti välja, et seda matmispaika kasutati mitme inimpõlve jooksul sama perekonna poolt ning sinna maeti eelkõige naisi.
Või siis kasutas keegi võõras seda hiljem ja loata matmispaigana.
Süsinikmeetodil uurimine peaks aitama selle mõistatuse lahendada.
Arheoloogid peavad üheks huvitavamaks leiuks südamekujulist amuletti, mis on valmistatud punasest ja rohelisest jaspisest. See oli murdunud kolmeks tükiks.
Oletatakse, et see südamekujuline amulett oli seotud Surnuteraamatuga ning viitas sellele, et surnute süda ei valeta.
Vana-Egiptuses usuti, et pärast surma kaalutakse lahkunute süda ära. Kaalu teisel poolel oli sulg. Kui süda oli valest raske, siis ei pääsenud lahkunu igavesse ellu, vaid hävines. Kui süda oli kergem kui sulg, oli pääs igavesse ellu tagatud.
Pilte vaata siit.