/nginx/o/2013/09/05/2169411t1h2d31.jpg)
Täna Rahvusraamatukogus toimuval konverentsil “Miks Eesti naine ei sünnita?” ütles majandus- ja taristuminister Urve Palo, et lapsed jäävad sündimata, kuna Eestis on pereeluga rahul vaid 29 protsenti inimestest. See on Euroopa halvim näitaja, samal ajal kui Taanis on oma pereeluga väga rahul 75 protsenti peredest. Rahulolu pereeluga on sündimuse tähtsaim mõjutaja, kinnitas Urve Palo.
«Meil on ühiskonnas vale arusaam, et sündimust ei saa mõjutada,» rääkis Urve Palo. «Mina olen kategooriliselt teisel arvamusel. Põhjamaades on see näitaja parem. On võimalik, et naised sünnitavad rohkem, kui selleks midagi teha. Riigi taastootmiseks on vaja 2,1 last naise kohta, mis Eestis on 1,6. Meie naised ei hakka tõesti enam sünnitama 4-5 last. Aga ei peagi – seda oli vaja 18. sajandil, kui laste suremus oli väga kõrge. Meile piisab 2,1 lapsest fertiilses eas naise kohta.»
Urve Palo selgitas, et koos võrdõiguslikkusega, mis on teine Eesti võtmeprobleem, sünniks ka rohkem lapsi ja ka meeste tervis paraneks.
«Mida suurem on naiste tööhõive, seda rohkem lapsi sünnib – kõlab uskumatult, kuid uuringud seda näitavad,» märkis Urve Palo. «Eestis on üle 60 protsendi ülikoolilõpetajatest naised. Kuid see ei ole põhjus, mis lapsi ei sünni, nagu sageli ekslikult arvatakse. Ka Põhjamaades on see nii, kuid seal on keskmine laste arv naise kohta kõrgem. Põhjus on rahulolus pereeluga. Kui me oleme võrdsed partnerid kodus, oleme rohkem rahul pereeluga, jääb võimalus ka enesetoestuseks ja siis sünnib ka rohkem lapsi.»
Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse märkis, et naise rolli emana ja laste kasvatajana kui väga raske töö tegijana on meie ühiskonnas väga nõrgalt presenteeritud.
«Naiste ootused meestele on teema, millest me väga palju ei räägi. Naisele on tähtis turvatunne – et ta on kindel, et ta ei jää laste kasvatamisel üksi. Kindlustunde naisele loob ikkagi mees,» rääkis Kruuse.
«Hoiakute muutused ühiskonnas on vajalikud ja neil suur roll,» selgitas Kruuse. «Peame ühiskonnas rohkem väärtustama ka isa rolli ja võimaldama tal näiteks lastega kodus olla ka varases eas. Võtmeks võib olla tööelu ja pereelu ühildamine – tööjõuturu huvide mõttes tuleks leida võimalusi, kuidas lapsevanemate ja tööandjate huvid kokku viia. Näiteks, et oled pool päeva kodus ja pool päeva tööl – see eeldab tööturul uusi lähenemisi. Ühiskonda ei aita edasi teineteisele vastandumine, vaid see, et keskendume uuele paradigmale.»
SA Väärtustades Elu (www.rasedus.ee, www.prep.ee) alustas tegevus 2006. aastal koostöös EV Rahvastikuministri bürooga ning selle peamiseks tegevusülesandeks sai raseduskriisi nõustamissüsteemi rajamine Eestis.
2009. aastal alustati perede vaimse tervise tervisklikuma toetamise eesmärgil PREP- paarisuhtekoolitusega – täiskasvanute täienduskoolituse vormiga, mis aitab aru saada, mil moel partnerid teineteisega käituvad, kuidas omavahel suhtlevad ja millised on nende hoiakud kooselu suhtesse, ning teadvustada, millised on mallid, mida tuleks muuta või parandada.
Konverentsi toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital Šveitsi Vabaühenduste Fond.