Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Mis selfie? Inuitid tutvustavad oma elustiili sealfie´de kaudu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Mis selfie? Inuitid tutvustavad oma elustiili sealfie´de kaudu
Mis selfie? Inuitid tutvustavad oma elustiili sealfie´de kaudu Foto: SCANPIX

Selle aasta Oscari galal sai õhtujuht Ellen DeGeneresi tehtud selfie, millel oli lisaks temale palju staare, üle maailma kuulsaks.

Sellest võtsid eeskuju Kanada arktilisel alal elavad inutid, kes riputavad üle sealfie`sid, millega propageerivad oma traditsioonilist elustiili, edastab Daily Mail.

Ellen DeGeneresi selfie`ga kogus heategevusorganisatsioon Humane Society USAs heategevuseks 1,5 miljonit dollarit.

Nunavutist Iqaluitist pärit inuitist filmitegija Althea  Arnaquq-Baril reklaamib oma samalaadset algatust internetis ning kutsub oma rahvuskaaslasi üles tegema endast pilte, millel nad kannavad hülgenahast rõivaid. Juurde tuleks panna märkus «sealfie».

Arnaquq-Barili sõnul on ta Ellen DeGeneresi fänn.

Juba nüüdseks on lisaks filmitegija sealfie`le Twitteris veel teisi samalaadseid pilte, millel inuitid on hülgenahkades.

Arnaquq-Baril kirjutas DeGeeneresile Facebookis: «Mul on Sinu eduka karjääri pärast hea meel ja Sa oled paljudele eeskujuks. Eriti aga seksuaalselt või rahvuslikult äärmusgruppidesse kuulujatele. Meie, inuitid võitleme hüljeste liigse küttimise vastu ja oma elustiili säilitamise eest. Reguleerimata hülgeküttimine ohustab hüljeste populatsiooni ning muudab niigi vaesed kogukonnad veelgi vaesemaks,» edastas filmitegija.

Ellen Degeneresi jutusaates nimetati hülgeküttimist ebainimlikuks loomade vastaseks teoks.

Samas aga sõltuvad inuitide kogukonnad just neist loomadest.

«Hüljeste liha on meile tähtis. See on meie söögilaual tähtis toiduaine. Nahad aga annavad meile sissetuleku ja rõivad,» selgitasid inuitid.

 

Tagasi üles