USA Montana ülikooli bioloog Joel Berger avaldas 27. märtsil Twitteris haruldase foto jääkarust, kes leidis jääst muskusveise jäänused.
Haruldane foto: jääkaru leidis jääst muskusveise jäänused
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
31. märts 2014, 13:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bergeri sõnul on polaarjoonest 483 kilomeetri kaugusel põhjas asuval Wrangeli saarel väga mitmekesine arktiline loodus.
Seal on enim jääkarusid ja morskasid, kuid leidub ka muskusveiseid.
Seda arktilist saart tuntakse enim hoopis väljasurnud mammutite tõttu. Kui enamik mammutitest kadus Siberi aladelt 10 000 aastat tagasi, siis Wrangeli saarel leidus veel neid 3700 aastat tagasi.
See oli aeg, mil Vana-Egiptusesse Gizasse rajati püramiide ning Babülonis raiuti kivisse Hammurabi koodeks.
Berger külastas hiljuti koos Vene teadlastega Wrangeli saart uurimaks, kuidas elavad seal muskusveised, et neid võrrelda nende muskusveistega, kes elavad Alaskal, kus on märgatavalt soojem.
Muskusveiseid elab ka Kanadas ja Gröönimaal. Kunagi leidus neid aga kogu arktilisel alal.
Wrangeli saarele viidi 1975. aastal 20 muskusveise. Nüüdseks on neid seal umbes 900.
Alaskal hakkasid muskusveised kaduma 1890. aastatel, kuid loomakaitsjate pingutuste abil on seal nüüdseks neid loomi rohkem kui 4200.
«Arktilistel aladel on elu üsna karm ning loomadel tuleb ellujäämiste eest võidelda. Kevadisel ajal sureb üsna palju muskusveiseid nii jää ja lume sulamise, tormide kui ka jäämurdumise tagajärjel. See jääkaru võis sealt midagi kõhtu leida,» edastasid asjatundjad.