Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Hispaania kuulus Altamira koobas avatakse külastajatele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Fragment Altamira koopast
Fragment Altamira koopast Foto: SCANPIX

Hispaanias avatakse uuesti külastajatele eelajalooliste maalide poolest kuulus Altamira koobas.

2002. aastast suletuna olnud koobast peetakse maailmas parimaks noorema paleoliitikumi kunsti näiteks, kirjutab AFP.

«Koobas avatakse külastajatele selle aasta lõpul,» teatas Hispaania kultuuriminister Angeles Gonzalez-Sinde.

Ministri sõnul teevad asjatundjad kindlaks, kui palju tohib külastajaid koopasse lubada, et sealsed teosed enam kannatada ei saaks.

Altamira koobas asub Hispaanias Kantaabrias Santanderi linnast 30 kilomeetrit lääne pool.

Koobas on 270 meetrit pikk, peakoridori kõrgus varieerub 2  -12 meetrini ja laius on 6 - 20 meetrit.

Koobas on paleoliitilise asustuse ajast muutunud nii looduslike protsesside kui ka inimtegevuse tagajärjel - koopasuu on sisse varisenud ja sulgunud, mitmes galeriis on olnud varingud, ehitatud on eraldus- ja kindlustusseinu ning tehtud väljakaevamisi.

Altamira koopa avastas 1868. aastal harrastusgeoloogi ja -arheoloogi Marcelino Sanz de Sautuola rentnik Modesto Cubillas. Sanz de Sautuola läks seda vaatama 1875. aastal ning kogus sealt arheoloogilist materjali. 1879. aastal leidis koopasse kaasavõetud tütar María Justina koopamaalid.

Altamira maalid kuuluvad nooremasse paleoliitikumi ja nende vanus on umbes 15 000 aastat.

Maalid on säilinud tänu jahedale ja niiskele koopakliimale ning sellele, et koopasuu noorema paleoliitikumi lõpus kokku varises.

Koopa lakke on korratult maalitud jääaegseid loomi -  piisoneid, hobuseid ja emahirvi. Piisoneid on kujutatud söövatena, jooksvatena, lamavatena ja haavatutena. Loomafiguure on umbes 20.

Altamira koobas kuulub alates 1985. aastast UNESCO kultuuripärandi nimekirja.

Tagasi üles