Rahvusvahelises Kosmosejaamas jäädvustati Lähis-Ida kohal haruldane äike

Rahvusvahelises Kosmosejaamas jäädvustati Lähis-Ida kohal haruldane äike Foto: space.io9.com

Möödunud aasta detsembris jäädvustati Rahvusvahelisest Kosmosejaamas (ISS) Lähis-Ida kohal haruldane äike ning see avalikustati esmakordselt eile.

ISSile paigaldati 2013. aastal uus seade, mille abil uuritakse äikest ja äikesega kaasnevat, kirjutab Live Science.

Maa atmosfääris on igas sekundis umbes 50 pikselööki, päevas seega umbes 4,3 pikselööki. Aastas on pikselööke kokku umbes 1,5 miljardit.

Osadest neist pikselöökidest eraldub gammakiirgust, mis on tavaline termotuumasünteesi ja tähtede plahvatamise juures. Maa atmosfääris ette tulevaid nimetatakse maise gammakiirguse purseteks (TGF – terrestrial gamma-ray flash).

Teadlased uurivad ISSi instrumentide abil, kuidas äikesetormid tekivad ja mis neid haruldasi maise gammakiirguse purskeid tekitavad.

«See on huvitav, et sellised gammakiirguse pursked olemas on. Gammakiirgus on tavaline termotuumareaktsioonides, päikesepursetes ja supernovades. Selle olemasolu meie planeedi atmosfääris on ainulaadne,» tõdes USA kosmoseagentuuri NASA Goddardi kosmoselendude keskuse füüsik Doug Rowland.

Teadlaste arvates on need gammapursked seotud kumaliste punaste valgussähvatustega, mis kannavad nime värviline äike. Tegemist on erineva kujuga pikselöökidega, mis leiavad aset 50 – 130 kilomeetri kõrgusel. Tavaliselt esinevad need kujul, mis meenutavad kaheksajalga.

50 – 70 kilomeetri kõrgusel võib see äike esineda punasena, alla 70 kilomeetri kõrgusel sinisena ning üle 70 kilomeetri kõrgusel oranžina.

Teadlased ei ole suutnud seni lõpuni teha kindlaks, millest need tekivad. Teooria kohaselt võivad nende tekke taga olla sooja õhu liikumine üles. Kui soe õhk jõuab atmosfääris alale, kus temperatuur on nullilähedane, siis seal tekib jääkristallide kokku- ja lahkupõrge, mis tekitab elektrilaengu.