Muuseumis näeb maapõuest leitud hansakraami

Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk tutvustab eksponaate, Munga tänavalt leitud 16.-17. sajandi haavapuust topeltsalvedega kaevu ja Parisselja raba rõivaleidu. Foto: Urmas Luik

Pärnu muuseumi saalides Aia 4 avatud suvenäitused "Hansalinn Pärnu. Arheoloogialeiud Pärnu kultuurikihist" ja "Kangas hansalinnas" annavad ettekujutuse hansalinlase rõivastest-jalanõudest.

Esimese korruse näitusesaalis võib uudistada Pärnust leitud keskaegseid kanga-, jalanõude ja anumate fragmente. Uurida saab, millised nägid välja Uuelt tänavalt leitud 14.-16. sajandist pärinevad pakkekanga fragmendid, villasest materjalist pealisrõiva detailid, missugused olid nööpide eelkäijad ja keskaegsed noad-käärid ning puu- ja luukamm.

Vitriinides on väljas autentsed 14.-17. sajandil tehtud nahkjalanõude ja -vesti detailid, mis võisid kuuluda parkal Mattiasele, sest asusid tema krundil. Nagu puidust redelgi, mida pidi parkal laskus nahkade hoiuruumi.

Nahkkingadesse ja -saabastesse pandi toona heina, et tald pehmem oleks. Kinga sees kanti punasest kalevist sukki. Väljas on Munga tänavalt leitud 16.-17. sajandi haavapuust topeltsalvedega kaev, mis kaevati välja 1990. aastatel.

Kui jõest leiti haruldane koge ja seda hakati konserveerima, andis see võimaluse muidki leide ajakindlamaks töödelda. Leiud pandi külmkonteinerisse, neist aurustati välja vesi ja neid töödeldi plastiga. Nii ei kõdunenud leiud õhu kätte sattudes.

Väljas on keskaegsed talurahvaürbidki. Pärnu muuseumi varahoidja Ülli Kont ütles, et tegu on kodumaakonnast leitud rõivaste koopiatega. Pärnust 20 kilomeetrit Tallinna suunas asub Parisselja raba. Rabas kaevati turvast ja leiti pakitud rõivakomps. Tegu oli ilmselt annetusega, mitte kogemata kombel sinna sattunud esemetega.

Pakis oli kaks kuube ja sääremähised. Arvatakse, et tegu on leiuga 14.-15. sajandist. Originaalesemed on Eesti Rahva Muuseumis ning ajaloolaste arvates on need tolle aja ühed paremini säilinud rõivaesemed üldse.

Pärnu muuseumis on väljas pealisriiete täpsed koopiad. Ka materjalid on järele aimatud. Keskajal kanti põhiliselt villast ja linast rõivaid.

Näituse on koostanud Margo Samorokov, Ülli Kont ja Aldur Vunk ning kujundanud Jasper Zoova.

Tartu linnamuuseumi näitusel "Kangas hansalinnas" on välja pandud Tartu keskaegsetest jäätmekastidest kogutud tekstiilileiud. Tagahoovides asunud puidust jäätmekaste kasutati keskajal käimlate ja olmeprügi äraviskamise kohtadena. Tartu kesklinnas on need tänu pinnavee kõrgele tasemele hästi säilinud. Niiskus on kaitsnud kastide täidet lagundava õhuhapniku eest. Sealt on leitud nahk- ja puitesemeidki.

Mõistagi õmmeldi rõivad keskajal kokku linase niidiga ning käsitsi.

Leidude põhjal võib öelda, et õmblused olid tehtud hoolikalt, need olid tihedad ja peened. Silmatorkavates kohtades kasutati siidniite ja dekoratiivseid pisteid. Nööpe hakati kasutama alles 14. sajandist, need tehti tehti esialgu riidest. Mehed kandsid jahedas kliimas kuue all kangast sukki.

Näituse on kokku pannud Tartu ülikooli doktorant Riina Rammo, kujundajaks Jaana Ratas.

Mõlemad näitused on pühendatud Pärnu rahvusvahelistele hansapäevadele kui selle suve suursündmusele ja jäävad avatuks 11. septembrini.