Tsivilisatsioonide hukk on reegel, mitte erand

Tsivilisatsioonide hukk on reegel, mitte erand Foto: SCANPIX

Alates inimtsivilisatsioonide algusest on kogu aeg olnud päevakorral tsivilisatsiooni häving.

Enamikul on veel meeles maiade kalendri lõpp ning 2012. aastal selle ümber olnud paanika, kirjutab Discovery News.

«Inimesed on tsivilisatsioonide lõppu ennustanud nii kaua kui kaua on kestnud ühiskonnad. Mõnikord on need ennustused ka täppi läinud. Varasemast ajaloost on teada näiteks Rooma impeeriumi , maiade tsivilisatsiooni, Vana-Hiina Hani dünastia  ja India Gupta impeeriumi kokkuvarisemine,» selgitasid USA sotsiaal uurijad.

Uurijate sõnul võib ühel päeval ka meie praegune kõrgtehnoloogiline tsivilisatsioon kokku variseda, sest hukk on ka sellesse «sisse kirjutatud».

Teadlasi huvitas, milline on tsivilisatsioonide hävingu dünaamika.

Uurijate esmaseks eesmärgiks oli lükata ümber laialt levinud arusaam, et tsivilisatsiooni ja ühiskonna kokku kukkumine on haruldane või siis ulme. 

«Suurte tsivilisatsioonide tõusu ja langust on ette tulnud läbi inimkonna ajaloo ning see on reegel,» selgitati. 

Enamik varasemaid uuringuid on tsivilisatsioonide kokku varisemises keskendunud sellistele põhjustele nagu looduskatastroof (maavärin ja üleujutus), loodusressursside kadumine (erosioon ja metsade maharaiumine) ning inimkonflikt (sõda ja ülestõus), mis kõik on viinud apokalüpsiseni.

Nüüd lõid teadlased matemaatilise mudeli, mis seda analüüsida ja selgitada aitas.

«Apokalüpsis võib tabada ka meie hästi arenenud, globaalset ja tehniliselt kõrgel tasemel ühiskonda,» selgitati.

Mudeli aluseks võeti klassikaline mudel röövloomast ja saagist, mille abil selgitatakse looduse tasakaalu.

«Näiteks kui hirvede populatsioon kasvab liiga suureks, siis on huntidel rohkem süüa. Hunte sünnib toidupaljususe tõttu rohkem ja huntide populatsioon kasvab. Kui huntide arv kasvab liiga suureks, siis hakkab hirvi ülesöömise tagajärjel vähem olema ning huntide arvukus nälja tõttu kahanema kuni saavutatakse jälle röövlooma ja saagi vaheline tasakaal. Siis algab uus tsükkel,» selgitati.

Selle põhjalt loodi matemaatiline inimühiskonna käitumist kirjeldav mudel, milles võeti arvesse kokkuvarisemist mõjutavaid faktoreid nagu loodusvarad, jõukuse akumulatsioon, eliit ja tavakodanikud.

Mudel sai nimeks HANDY ja selle abil analüüsiti kolme erinevat stsenaariumit: egalitaarne ühiskond, kus ei ole eliiti, võrdne ühiskond, kus on töötajad ja mittetöötajad (õpilased, üliõpilased, pensionärid, puudega inimesed) ning ebavõrdne ühiskond, kus on eliit rohkearvuliselt esindatud.

Ühiskonna kokkuvarisemine oli kõige tõenäolisem siis, kui loodus ja muud ressursid on peaaegu ära kasutatud.

«See mudel kajastab ka nüüdismaailma, kus loodusvarad on hakanud otsa lõppema. Oma rolli mängib ka globaliseerumine ning jõukuse ebavõrdne jagunemine. Selliste tingimuste korral on väga raske hukku ära hoida, kuna kõik on omavahel läbi põimunud. Võrdsuse taotlemine ühiskonnas toob kiiremini katastroofi kui ebavõrdsuse olemas olek,» selgitasid teadlased.

Nad lisasid, et nüüdistehnoloogia teeb küll elu kergemaks, kuid samas ei aita apokalüpsist ära hoida.

«Meie mudel näitas, et on vaja vaid ühte väikest tõuget, et tekiks ahelreaktsioon, mis tsivilisatsiooni hävitaks. Meie praegune maailm on sama haavatav kui varsemad tsivilisatsioonid,» lausuti.

Teadlaste sõnul on ühiskond niikaua tasakaalus kuni jätkub loodusressursse ning jõukust jagatakse võrdsemalt.