/nginx/o/2014/03/21/2906230t1ha5eb.jpg)
Venemaa meedias kirjutatakse, et «tõelised» soomlased soovivad uuesti liitumist Venemaaga.
«Tõelised» soomlased unistavad alliansist Venemaaga?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Veneetsia tahab lüüa lahku Itaaliast ja Kataloonia Hispaaniast. Nüüd on nende sekka asunud ka Soome, mis sai inspiratsiooni Krimmist, mis liitub Venemaaga. Soomes tegi Venemaaga liitumise ettepaneku eurovastase poliitilise liikumise «Tõelised soomlased» juht Gemma Koskiniemi,» edastati.
Artiklites on jutuks olnud ka skandaalne Soome politoloog, venemeelne Johan Bäckman, kes oli Krimmi referendumil vaatlejaks.
«Johan Bäckmani sõnul on juba ammu aeg Soomel Venemaaga allianss luua. Ta on Venemaasse alati positiivselt suhtunud,» kirjutati.
Väljaandes news.in.ua kirjutati: «Soomes on kaalutud Soome ja Venemaa lähenemist. Maailmas on poliitiline ja majanduslik olukord üsna pinev ning riigid peavad ellu jäämiseks tegema seda, mis varem oli mõeldamatu. Miks ei võiks Soomel olla Venemaaga selline staatus nagu Hongkongil on Hiinaga».
Poliitilise liikumise «Tõelised soomlased» liige ja Soome parlamendi saadik Juha Eerola tegi ettepaneku süvendada Soome ja Venemaa vahelist sõjalistkoostööd.
«Praeguses keerulises olukorras on Venemaa väga tõsiselt võetav partner,» selgitas soomlane.
12. sajandist kuni 19. sajandi alguseni kuulus Soome Rootsi kuningriigi alla. Järgneval sajandil oldi Soome Suurvürstiriigina Vene Keisririigi osa. 1917. aastal kuulutas Soome end iseseisvaks.
«Olen veendunud, et Euroopa Liidul ja NATOl ei ole tulevikku. Need ühendused kaovad varem või hiljem. Soomel tasuks vaadata tulevikku ja hakata koostööd tegema nende jõududega, millel on tulevikku,» vahendati Johan Bäckmani seisukohta.
Lisati, et Soomes tegutseb üsna palju Vene ärimehi, kellele on seal firmad ja kinnisvara.
«Soomes ollakse veendunud, et eksisteerib mingisugune Venemaa oht. Tegelikkuses seda ei ole. Mida enam üksteisele ajalooliselt ja majanduslikult lähedal ollakse, seda kergem on luua liit, mis vastab tuleviku nõuetele,» kirjutati.