Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Merkuur on kahanenud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Merkuur on kahanenud
Merkuur on kahanenud Foto: Wikipedia.org

Planeet Merkuur kahanes kiiremini kui astronoomid seni oletanud on.

Meie Päikesesüsteemi väikseima planeedi Merkuuri pinnaseuuringud näitasid, et ta on kaotanud 4,5 miljardi jahenemisaastaga osa endast, kirjutab Daily Mail.

Jahtunud Merkuuri massiivne rauast tuum on ligi 15 kilomeetri võrra kokku tõmbunud. See on seniarvatust kaks korda rohkem.

Merkuur on meie süsteemi planeetidest kõige väiksem ja Päikesele kõige lähemal.  Ta orbitaalperiood on umbes 88 päeva.

Merkuuri puhul on tegemist Maa-tüüpi planeediga ehk see planeet on tahke ning kihilise ehitusega.

Maa-tüüpi planeetidel on keskel on rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest paks kiht ning kõige peal õhem kiht, milles on lisaks silikaatidele ja oksiididele veel teisi elemente.

Teadlased uurisid Merkuuri 5900 pinnasevormi, kaasa arvatud mägiseid ja madalaid alasid, et  arvutada välja, kui palju Merkuur on kahanenud.

Merkuuri uuringud tehti USA kosmoseagentuuri NASA uurimisalusega Messenger.

Uurijate sõnul mängib planeetide muutumises suurt rolli selle jahenemine, mille tõttu toimub kokkutõmbumine. See kehtib ka Merkuuri puhul.

Varasemad Merkuuri pinnasekaardid ja mõõtmisandmed pärinesid 1970. aastatest. Need tegi NASA uurimisalus Mariner 10 kui möödus kolm korda Merkuurist. Siis saadi pildid umbes 45 protsendi Merkuuri pinnase kohta. Merkuuri pinnavorme saab uurida vaid optiliste, soojuskiirgus- ja raadiokiirgusvaatlustega.

Nüüdsete ja vanade andmete võrdlus ning arvutimudelid näitasid, et Merkuur on kaotanud oma diameetrist 1, 92 kuni 4,8 kilomeetrit.

«Võimalik, et Merkuur on ideaalne näide planeedi muutumiste kohta ning selle kohta, mis juhtub jahtumisel,» teatasid uurijad.

Tagasi üles