Aktinäitus „Mees ja naine" keskendub seekord klaasikunstile, kuid mitte ainult. Leidub ka võluvaid aktimaale ning nahk- ning puitskulptuure.
Aktinäitus "Mees ja naine" toob kunstisaali klaasi ime
8. juuni 2010, 09:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korraldaja Mark Soosaar tunnistas, et esmalt oli plaan kõikides saalides näidata ainult klaasitöid, kuid see ei õnnestunud eri põhjustel.
Näiteks paarsada kilo kaaluvat skulptuuri ei jaksanud Tšehhimaalt ära tuua. "Pidime valima jõukohasemad," märkis Soosaar.
Tööd korjati kokku viie päevaga kümnest riigist. Soosaar nentis, et autoroolis nii suurt hulka õrna ja habrast kunsti vedada on risk. Kurve tuli võtta vaikselt-rahulikult ja sõita alla 100 kilomeetri tunnis. "Teadsime, mida veame," sõnas korraldaja.
Klaasikunstiga täidetud kastid olid tugevasti rihmadega kinnitatud juhuks, kui teele peaks ootamatult hüppama mõni metsloom.
17. aktinäitusel „Mees ja naine" esinevad Mari Meszaros (Ungari-Holland), Mark Angus (Inglismaa), Stanislav ja Radka Muller (Tšehhi) ning Inguna Audere (Läti).
Eesti klaasikunsti esindavad Ivo Lill, Rait Prääts, Piret Ellamaa, Kristiina Uslar, Mikk Jäger, Kairit Annus, Kai Koppel, Kairi Roolaht-Orgussaar, Liisi Napp, Sofi Aršas, Tiia Poldmets ja Ain Roost.
Peale nende tööde on väljas Vene kujuri Viktor Kornejevi puuskulptuurid, Iraani kunstniku Fateme Goshehi aktimaalid, Soome kunstnike Matti Kalkamo ning Heli Rühaneni pronks- ja nahkskulptuurid, Itaalia kunstniku Federico Tinelli aktivideo, Eesti kunstnike Silva Eheri ja Mara maalid, Arvo Iho aktifotod ja Sirje Rootsi graafika.
Erootiline on peidus
Mis andis tõuke just klaasikunsti näitamiseks? Soosaar tõdes, et möödunud aastal Haagi galeriist Valgevene sürrealistist maalikunstniku Ruslan Vashkevichi pilte tuues märkas ta seal Hollandis elava Ungari klaasikunstniku Mari Meszarose loomingut.
Soosaar tõmbas näitusel esinejate vahele veel paralleele: nii Meszaros kui Rootsis elavad Vene kujur Viktor Kornejev ja Iraani päritolu maalija Fateme Gosheh ei suutnud elada totalitaarses re˛iimis, pagedes omal ajal läände, et vabalt luua.
Gosheh on Soosaare arvates kõige julgem ja kõige teravama närviga kunstnik tänavusel näitusel. Naine jõuab Pärnusse filmifestivali ajal, et tutvustada siin oma filmi armastusest.
Fateme Goshehi sõnum kõlab, et islamiusuline Iraani naine peaks olema niisama vaba ja samade õigustega kui Iraani mees.
"Rootsiski on igal tema näitusel kohal islami fundamentalistid, kes saadavad kirju ja petitsioone Rootsi valitsusele. Valitsus vastab, et meil on vaba maa ja mõlemal poolel on õigus oma arvamust avaldada," rääkis Soosaar.
Näituse korraldaja on paigutanud Goshehi erootilised maalid delikaatselt mustade kardinate taha, andes signaali lapsevanematele, kes ei soovi oma lastele sellist kunsti näidata. Lastele on tänavu eraldi tuba, kus näidatakse nukke.
Nukunäitusel osalevad Elena Mostykina (Venemaa), Allasha (Venemaa), Nami San (Jaapan), Koiko Koi (Jaapan), Olga Röhl (Šveits), Joice Patterson (USA), Sue Coupe (Inglismaa) ja Eesti kunstnikud Terje Kiho, Raivo Koit, Marina Kostjukevits, Tiia Mets, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Pille Pattak, Leenamari Pirn, Sirje Raudsepp, Lembe Maria Sihvre, Jevgenia ˇerebtsova ning Resa Tiitsmaa.
Kõrgem klass
"Mehe ja naise" avamisel olid kohal paljud Eesti klaasikunstnikud. Kairi Roolaht-Orgussaar märkis, et on näituse õhkkonnast võlutud.
"Igas saalis köidab mõni taies eriliselt pilku. Eesti klaasikunstnikud on päris aktiivsed. Igal aastal on meil suur ühisnäitus, peale selle rohkelt eksponeerimisvõimalusi. Miinuseks on, et Eestis pole klaasivabrikut ega töötingimusi ning seda kunstiala viljelda on kallis ning raske. Samal ajal on see väga ilus ala," avaldas Roolaht-Orgussaar.
Ivo Lill on ehk rahvusvaheliselt tuntuim Eesti klaasikunstnik. Lill tõdes, et kõnealune on Pärnus aasta jooksul juba kolmas klaasikunstinäitus. Tema arvates on näitusel väljas väga esinduslik valik klaasikunsti. "Eesti klaasikunstnikud on aktiivsed ja tegutsevad võimsalt, käiakse maailma kunstisümpoosione pidi," sõnas ta.
Lill eksponeerib uue kunsti muuseumis uudisloomingut, mis valminud ekstra väljapaneku "Mees ja naine" tarbeks.
Ivo Lille tööd on parajasti väljas veel USA galeriides, Saksamaal, Austrias ja Soomes. Kunstnikul on isiklik stuudio klaasisulatusahjudega. Lill ütles, et elab klaasikunstnikuna ära, kuid on nii paremaid kui halvemaid päevi. "Keerulised ajad on praegu kõigil," tunnistas ta.
Kunstnik Peeter Somelari leiab pea iga Pärnu näituse avapeolt. "Mark oskab alati üllatada. Peeglimehe rüü sätendas päikese käes murule sadades päikeselaikudes. Puhas rõõm," muheles Somelar.
Klaasikunstnik Piret Ellamaa oli kindel, et klaasinäitus on huvitav vaadata nii kunstisõbral kui klaasikunstnikel. "Mingit läbivat joont töödel pole ja selle üle on mul hea meel. Väga palju on kasutatud eri tehnikaid: vitraa˛, skulptuur, klaasikihtide liimimine, sulatus, puhumine. See on väga rikastav kogemus."
Pärnus kasvanud klaasikunstnik Piret Uslar nentis, et klaasinäitus on suur ettevõtmine, sest klaasi transport on komplitseeritud. "Olen üliõnnelik, et Pärnus selline väljapanek on. Näitus annab läbilõike tervest kunstiliigist, sellest, millega tegeldakse Euroopas ja Eestis."
Uslar oli vaimustunud Mari Meszarose loomingust. Tema hinnangul on tegu Euroopas väga tuntud klaasikunstnikuga. "Tugev, jõuline ja omanäoline looja. Klaasivormid on näha, et on võetud otse inimkehalt. See tähendab ülimalt töömahukat ja keerulist tehnilist teostust - kõrgem klass."