Teadlased äratasid ellu rohkem kui 1500 aastat Antarktika jääs olnud sambla

Teadlased äratasid ellu rohkem kui 1500 aastat Antarktika jääs olnud sambla Foto: SCANPIX

Briti teadlased äratasid laboratooriumis ellu rohkem kui 1500 aastat Antarktika saarel külmununa olnud sambla.

Tegemist on juhtumiga, milles esmakordselt nii kaua aega jääs olnud taim suudeti ellu äratada, edastab Live Science.

«See on esmakordne, mil taimeriigi esindaja suutis külmas vastu pidada rohkem kui paarkümmend aastat,» selgitas Briti Antarktika uurimise programmi ökoloog Peter Convey.

Uurijate arvates võivad samblad jäistes oludes veelgi kauem vastu pidada.

Antarktikast leitud vanimate sammalde vanus on üle 5000 aasta.

Laboris ellu äratatud sammal on pärit Drake`i väinas asuvalt väikeselt jääga kaetud Signy saarelt. Külmades tingimustes kasvav sammal saab tavaliselt väetist pingviinide ja teiste lindude väljaheidetest.

Teadlaste sõnul kasvab sammal nii nagu puuringid, kiht kihi järel ning vastavalt neile kihtidele saab teha kindlaks keskkonnas aset leidnud muutusi.

Convey ja ta kolleegid märkasid, et Signy saare jääkihist välja puuritud pinnases on sammalt, mis näeb ebatavaliselt värske välja. Sammal ei olnud muutunud pruuniks, mis viitab kõdunemisele.

Uurimaks, kas Antarktika sammal hakkab uuesti kasvama, eraldasid teadlased kolm kihti – külmunud pinnase, taimed ja jää. Need pandi eraldi hermeetilistesse konteineritesse ning saadeti Suurbritanniasse.

Laboratooriumis kasvatati uus sammal külmunud sambla aluspõhjast. Katse oli edukas. Taime kasvule ei aidatud millegagi kaasa, välja arvatud destilleeritud veega kastmine.Tegemist ei olnud eostega paljunemisega, vaid vegetatiivse paljunemisega.

Lisaks tehti süsinikmeetodil kindlaks sambla erinevate kihtide vanus.

Sambla vanim osa kasvas 1533 – 1697 aastat tagasi. See oli aeg, mil Lõuna-Ameerika Maiade impeerium oli oma tipul ning hunnide juht Attila ründas oma armeega Euroopa ja Kesk-Aasia alasid.

Lisaks samblale on veel paljudel teistel liikidel külma ellujäämise strateegia, nagu näiteks karude talveunne jäämine või putukate kehas olev antifriis.

Varem on laboris ellu äratatud Siberi igikeltsast leitud mikroobe ja taimset materjali, mille vanus on üle 20 000 aasta.