Venemaa soov saada Krimm endale ei ole uus, vaid Venemaa juhtidel oli selline unistus juba pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
Vene ülemnõukogu endine esimees: Venemaa tahtis Krimmi juba 1992. aastal
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. märts 2014, 09:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle paljastas Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu kunagine esimees, tšetšeen Ruslan Hasbulatov, kirjutab Komsomolskaja Pravda.
Hasbulatov oli ülemnõukogu esimees 1991 – 1993.
Hasbulatov näitas Komsomolskaja Pravda ajakirjanikele dokumenti, millel oli kuupäev 21. mai 1992.
Selles seisab, et Venemaa parlament peab 1954. aastal aset leidnud Krimmi andmist Ukraina Nõukogude Sotsialistlikule Vabariigile ebaseaduslikuks, kuna see rikkus Nõukogude Liidu liiduvabariigi põhiseadust ning seega ei olnud seaduslik.
Lisaks seisab seal, et Krimmi küsimus tuleb lahendada Venemaa ja Ukraina läbirääkimiste teel ning Krimmi elanike soovi kohaselt.
Hasbulatovi allkirjaga dokument ei jõustunud mitte kunagi. Endise esimehe sõnul takistasid seda Venemaa tollane välisminister Andrei Kozõrev ja president Boriss Jeltsin.
Hasbulatovi arvates oleks Krimmi küsimuse saanud juba 1990. aastate alguses ära lahendada.
«Siis oli hea võimalus, kuid Jeltsin ja Kozõrev jätsid Krimmi ja Sevastopoli kahjuks saatuse hooleks,» nentis Hasbulatov.
1991. aasta augustiputši ajal oli Hasbulatov Jeltsini liitlane, kuid hiljem sai temast vaenlane, kuna Jeltsin püüdis ülemnõukogu ignoreerida. 1993. aasta Venemaa konstitutsioonilise kriisi ajal Hasbulatov arreteeriti, kuid hiljem vabastati. Ta pöördus pärast poliitikast loobumist tagasi akadeemilise karjääri juurde.