Rohkem kui 100 aastat on erinevad teadlased ja arstid uurinud naiste kahte põhiliiki orgasmi – klitoraalset ja vaginaalset.
Kas Freudi teooria naiste kahest erinevast orgasmist peab paika?
Nende kahe orgasmi tekkepõhjuste kohta ei teata siiski kuigi palju, edastab Daily Mail.
Prantsuse günekoloogid tegid uuringu, milles kasutasid ultraheli mõõtmaks verevoolu naise välistes ja sisemistes suguorganites.
Uuring näitas, et klitoraalse välise stimulatsiooni puhul ei ole haaratud kliitori kõige sügavamal asuv osa. Vaginaalse stimulatsiooni puhul aga on haaratud ka kliitori kõige sügavamal asuvad osad.
See tõestas, et naiste kahe põhilise orgasmi teooria peab paika ehk erinev stimulatsioon loob erinevaid aistinguid.
Teadlased Odile Busson ja Emmanuele Jannini tegid katsed, milles kolme naist uuriti ultraheli abil. Selle abil uuriti kliitoripiirkonnas toimunut nii kliitori välisel kui ka vaginaalsel mõjutamisel.
Kui naised end stimuleerisid, mõõtsid teadlased verevoolu Doppleri signaali abil.
Naiste kahe orgasmi teooria käis esimesena välja kuulus psühhiaater Sigmund Freud oma 1905. aasta teoses «Kolm esseed seksuaalteooriast».
Freudi arvates kasvavad naised teismeliseea klitoraalsest orgasmist välja ning täiskasvanuna on võimelised saama vaid vaginaalseid orgasme.
Freud ei saanud oma teooriat tõestada ning teda kritiseeriti selle eest. Samas aga käivitas ta debati naiste orgasmide teemal.
Nüüdseks on teada, et naised on võimelised saama seksi või masturbatsiooni ajal väga erinevaid ja järjestikkuseid orgasme.
Uurijate sõnul mõjutavad naiste erinevate orgasmide teket verevoolu kiirus suguorganites.
«Ultraheli paljastas, et naiste kaks erinevat orgasmi on tingitud erinevast stimulatsioonist ja organite erinevusest. Ühel juhul mõjutatakse kliitorit osaliselt, teisel juhul aga täielikult,» selgitasid uurijad.