/nginx/o/2014/03/14/2892416t1h16e9.jpg)
Nõukogude Armee eriüksuses teeninud kindral Vladimir Borodatš kirjutas Venemaa presidendile Vladimir Putinile kirja, milles hoiatab Krimmi referendumi ja võimaliku sõja eest.
Vene kindral Putinile: las soomlased korraldavad Karjalas referendumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Borodatši arvates peaks Putin loobuma plaanist võtta Ukrainalt Krimm, kirjutab iltasanomat.fi.
«Kas te tõesti tahate sõda? Vajate vist psühhiaatrit. Krimmis peaks toimuma rahvahääletus? Siis peaksid jaapanlased referendumi tegema Kuriilidel ja Sahhalinil, soomlased Karjala Vabariigis ja sakslased Kaliningradis. Tulemus oleks juba enne hääletust teada,» kirjutas sõjaväelane.
Borodatši sõnul püütakse Krimmi referendumit näidata kui «demokraatlikku», kuid tegelikult on see Moskva poolt juhitud.
«Vene võimud on püüdnud jätta muljet nagu kohalikud venelased palusid Moskvat «appi». Referendumi küsimused on selliselt koostatud, et Krimmi ukrainameelsetel ei ole mitte mingisugust võimalust näidata oma seisukohta. Lõpptulemuseks on vist Krimmi liitumine Venemaaga,» selgitas Borodatš.
Tema arvates püüab Putin Krimmi sõjaretkega varjata oma valitsuse läbikukkumist.
«Venemaa oligarhid ja osa poliitikuid on pikka aega elanud välismaal ning kodumaal käinud vaid vargil. Krimm annab võimaluse varjata Venemaal valitsevat pankroti eelset olukorda ja strateegilist ebaõnnestumist. See aga ei aita Venemaad,» jätkas sõjaväelane.
Borodatši arvates peaks Putin Krimmi asemel tähelepanu pöörama Venemaa külade väljasuremisele ja oma rahva kannatustele, mitte «venelaste päästmist» ettekäändeks tuues uute aladel vallutamisele.
«Venemaal tallatakse inimõigusi jalge alla, kuid Putin ei märka seda,» nentis Boroditš.
Soome kaotas Talvesõja (november 1939 – märts 1940) rohkem kui kümme protsenti oma pindalast. Venemaa sai suure osa Soome Karjalast koos Viiburiga.
Kaliningradi (saksa keeles Königsberg) ala kuulus kunagi Preisimaa koosseisu ning Teise maailmasõja ajal põgenesid sealsed sakslased Punaarmee eest Saksamaale. Nende asemele toodi inimesi Venemaa keskosa oblastitest ja Valgevenest ehk Teises maailmasõjas enim kannatanud majandusega piirkondadest.
Kuriilid on Kamtšatka poolsaarest Jaapani saarteni ulatuv saarestik, mis eraldab kumera kaarena Ohhoota merd Vaiksest ookeanist. Kuriilid kuuluvad Venemaa Sahhalini oblasti koosseisu ja Jaapani Hokkaidō prefektuuri.
Venemaa on Jaapanile kuuluvad Iturupi saare, Kunaširi saare ja Väike-Kuriilid okupeerinud.
Sahhalin on Venemaale kuuluv saar Vaikses ookeanis. Teises maailmasõjas oli Jaapan kaotajate poolel ning Nõukogude Liit võitjate poolel. Sõja tulemusena läksid kõik Kuriili saared ja Sahhalin NSV Liidule, kuid rahuleping ja piirileping jäid sõlmimata, mistõttu juriidiliselt kuulub endiselt pool Sahhalini Jaapanile.