Soome parlamendisaadik Pauli Kiuru kommenteeris olukorda Ukrainas Krimmis ning piirkonna Venemaa huvisfääris olemist.
Soome parlamendisaadiku Krimmi võrdlus: see on sama kui Rootsi vallutaks Ahvenamaa
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
12. märts 2014, 14:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome parlament arutab täna Ukraina kriisi, milles esineb ka peaminister Jyrki Katainen, edastab Helsingin Sanomat.
Soome parlamendisaadik, Rahvusliku koonderakonna esindaja Pauli Kiuru kommenteeris olukorda Krimmis ja võrdles Venemaa huvi selle piirkonna suhtes sellega kui Rootsi tunneks huvi Soomele kuuluva Ahvenamaa vastu ja okupeeriks selle.
«Kuidas Soome suhtuks, kui Rootsi teataks, et Ahvenamaa on rootsikeelse vähemuse tõttu nende riigi osa? Just selline on olukord Ukrainas, kus Venemaa peab Krimmi etniliste venelaste tõttu enda omaks,» selgitas Kiuru.
Ta lisas, et suurriigid nagu Venemaa ei austa teiste riikide suveräänsust ega kehtivaid riigipiire.
«Anastamise põhjendusena tuuakse sageli etniliste gruppide või keeleala kaitsmine. Kui Venemaad rahvusvaheliselt ei takistata, siis võivad nad veel kuskilt midagi tahtma hakata,» arvas Soome rahvasaadik.
Soomes on juba arutatud, mida Venemaale Krimmi tõttu kehtestada võidavad sanktsioonid Soomele ja sealsetele firmadele kaasa tuua võivad.
Kiuru arvates suudaks Soome firmad need üle elada.
«Venemaa saab ka ise kannatada. Kui kriis jõuab oligarhideni, siis ei pruugi need enam Venemaa poliitikuid toetada,» lisas soomlane.
Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on rohkem kui 6500 saarest koosnev saarestik Läänemeres, mis moodustab Soome koosseisus omavalitsusliku Ahvenamaa maakonna.
Maakonna elanikkond on rootsikeelne ja ainuke ametlik keel on rootsi keel.
Ahvenamaal on oma seadusloome, kodakondsus ja postmargid.
Krimm oli autonoomne vabariik Ukraina koosseisus. Seoses rahvaväljaastumistega Kiievis ja president Viktor Janukovõtši tagandamisega leidis Venemaa, et tal tuleb etniliste venelaste huve kaitsta.
Krimmi poolsaare venemeelsed toetavad Moskva sellist nägemust, ukrainameelsed mitte.
16. märtsil toimub Krimmis referendum, milles hääletatakse, kas Krimm peaks jääma Ukraina alluvusse või liituma Venemaaga.
Lääneriigid ning Krimmi ukrainameelsed juhid peavad referendumit ebaseaduslikuks.