Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Lennundusajaloo üks kuulsamaid saladusi lahendatakse?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Amelia Earhart ja ta lennuk
Amelia Earhart ja ta lennuk Foto: Wikipedia.org

The International Group for Historic Aircraft Recovery (TIGHAR)uurijad said enda sõnul ühelt Vaikses ookeanis asuvalt saarelt uusi andmeid kuulsa naislenduri Amelia Earharti saatuse kohta.

USA lendur jäi kadunuks 1937. aastal Vaikse ookeani kohal, kui ta oli ümbermaailmalennul, kirjutab Discovery News.

Uurijate sõnul viitavad Vaikse ookeani väikesaarelt Nikumarorolt leitud asjad sellele, et Earhart ja ta navigaator Fred Noonan võisid seal hädamaandumise teha.

Nikumaroro on Kribatile kuuluv asustamata saar Vaikse ookeani edelaosas. See saar asub Earharti sihtpunktiks olnud Howlandi saarest 480 kilomeetri kaugusel.

Naislenduri saatuse uurijad avastasid Nikumaroro saarelt kolm taskunoa tükki ning parfüümipudeli kilde.

Uurija Ric Gillespie ja ta meeskonna otsingud Nicumaroro saarel kestavad kuni 14. juunini. Nende eesmärgiks on leida jälgi, kas Earharti kahemootoriline lennuk Lockheed Electra 10 E võis seal maanduda.

Pärast lendaja kadumist 2. juulil 1937 käivitati laiaulatuslikud otsingud, kuid siis ei leitud midagi. Arvati, et ta lennuk kukkus Vaiksesse ookeani.

Earhardi eesmärgiks oli lennata ümber maakera, jälgides ekvaatorit. Enne kadumist võttis Earhart ühendust ja teatas, et tal hakkab kütus otsa lõppema.

Gillespie sõnul loodavad nad asjadelt leida DNA jäänuseid.

«Kui neilt leitav DNA sobib varasemate Earharti DNA-proovidega, siis on meil kindel tõend, et oma elu viimased päevad veetis ta Nikumaroro saarel,» lausus Gillespie.

Uurijad on seda saart ka varem uurinud. Nüüdses uuringus keskendutakse saare kaguosale, mis kannab nime Seven Site.

1940. aastal leiti sealt poolik inimskelett. Skeleti uuring näitas, et see kuulus noorele naisele, kes oli 167 sentimeetrit pikk. Siis arvati, et need on Amelia Earharti jäänused, kuid seda ei suudetud siiski tõestada.

Gillespie arvates võis Earhart sellel saarel surra. Ta kõdunes ning mereloomad lihtsalt kandsid lõpuks ta surnukeha laiali

«2007. aastal tegime väikese sea luustikuga katse, et kui kiiresti krabid selle ära söövad ja laiali kannavad. Nägime, et üsna kiiresti,» lausus TIGHARi uurija Patricia Thrasher.

Trasheri sõnul uuritakse selle ekspeditsiooni käigus,  kui palju neist sealuudest siiani alles on.

Teadlased lisasid, et kui sealuud olid loodusjõudude lõhkuda kolm aastat ja nad hakkasid üsna kiiresti hävima, siis Amelia Earharti luudest peaks olema alles vaid väga väike osa.

Uurijad avastasid saarelt ka ringlõkke jäänused. Neil tekkis küsimus selle lõkke teinute kohta. Kas lõke pidi kaitsma loomade eest või oli see appihüüe? Ning milleks kasutati katkinäinud taskunuga?

Uurijate sõnul on siiani paljud küsimused vastuseta.

Järgmisel nädalal on neil plaanis saare juures vette lasta allveerobot, mille abil otsitakse Amelia Earharti lennukit ookeanist. Arvatakse, et kui seal on mõni lennukivrakk, siis on see umbes 300 meetri sügavusel.

Amelia Mary Earhart oli USA lennunduspioneere ja naisõiguste kaitsja.

 Ta sündis 24. juulil 1897, jäi kadunuks 2. juulil 1937 ja tunnistati surnuks 5. jaanuaril 1939.

Ta oli esimene naine, kes lendas 1932. aastal üle Atlandi ookeani. Ta tegi mitmeid teisi lennurekordeid ja kirjutas oma lennukogemustest ka raamatuid.

Ta oli naispilootide organisatsiooni Ninety-Nines esimene president.

Earhart kadus 1937. aastal Vaikset ookeani kohal lennates. Tema kadumine on siiani mõistatuseks.

Tagasi üles