70ndate diskomuusikast inspiratsiooni ammutava kaheliikmelise Norra bändi Mungolian Jetseti DJ Pål Nyhus miksib muusikastiile kokku puhtast mängurõõmust.
Mungolian Jetset: Kumu ÖÖl tuleb freak-show!
Kuidas te oma muusikat kirjeldaksite?
«Njaa, kirjeldame oma muusikat kui fantasy-muusikat. Meie muusikas on palju erinevaid mõjusid, nagu disko, progressiivne rock, popmuusika, avangardne muusika. Tahame lihtsalt mängida, kas tead.
Disko võib olla väga psühhedeelne. Suur osa 70ndate diskost, vähemalt parem osa, oli selline. Arvan, et kogu diskomuusika on teatavas mõttes hipiliikumise jätk.
Mitte päris, see tundus meile naljakana. Mongoollased on väga eksootilised, meile endalegi meeldib eksootiline imago ja selle nime kõla. Mungolian Jetset võiks tähistada näiteks vanu inimesi, kes reisivad mööda maailma.
Olen esinenud Eestis ühe jazzbändiga. Tegelikult..., ma pole väga kindel, kas see oli ikka Eesti, võis olla ka Läti. Oli üks väga eksootiline festival keset metsa, kus oli ka järv. Tallinnas olen olnud korra päris kindlasti, ilus linn.
Ühte sellist freak-showd, kus esitame psühhedeelses mõttes tantsumuusikat, oleme kostüümides.
See on võetud ühest vanast Billie Holiday laulust. Nagu kõik head asjad on varastatud (naerab).
Mul on palju eeskujusid. Kasvasin üles 70ndail ja 80ndail, kusjuures 70ndad olid huvitavamad. See ei tähenda, et meie muusika oleks retro. Mulle meeldivad 70ndate ikoonid. David Bowie, Miles Davis. Ka rock oli siis huvitavam, see oli värske ja uus, kuidagi nagu vabam. Palju asju toimub muusikas ka praegu, kuigi nüüdne muusika on väga struktureeritud kommertsedu saavutamise huvides.
Kui võrrelda pop-edetabeleid praegu ja 30 aastat tagasi, on näha, kuivõrd palju erinevat ja ekstsentrilist muusikat oli siis. Praegu on tabelites palju turvalist muusikat, mis on [turu jaoks – T.L.] testitud, see ei tundu värskena. Olen kindel, et ka praegu on tulemas palju head muusikat, kuid sel pole sellist kommertlikku veetlust ja atraktiivsust, kui 70ndail.
Veel mitte, me püüame küll kõvasti, kuid arvan, et oleme liiga kummalised (naerab). Enamus meie lugusid on ka 10minutilised, meie ei mängi sama mängu edetabelite muusikaga. Järgmise algumi materjalist plaanime teha lühemaid radioediteid. Võib-olla ses suhtes midagi muutub.
Mulle meeldivad mõned varasemad Jarre lood, meie muusikal pole temaga siiski suuremat pistmist. Ehk on sarnane, et meile meeldib teha suuri produktsioone, talle meeldib teha suurejoonelist muusikat. Olen totaalne Brian Eno fänn. Meie muuiskas on palju freaky-külge.
Ses mõttes, et sul on massiivsed saundid. Siin on ka ohud, suured produktsioonid võivad olla pompoossed ja tõsised, meie tahame olla rohkem mängulised, sürreaalsed ja campilikud. Tahame naeru, kui teeme oma muusikat.
Esineme nii väljas kui siseruumides. Sel suvel on meil mäng ühel Norra festivalil. Kui jõulude paiku tuleb uus album, siis loodame saada uusi esinemisi.
Me ei tea veel isegi.
Mul vedas, olin sel ajal Londonis, sain selle kõige eest põgeneda (naerab). Teine bändiliige Knut esines sellisel alternatiivsel Eurovisooni teemalisel üritusel, kus miksiti Eurovisooni lugusid samal ajal teleülekandega. Mingis mõttes isegi selline sportlik üritus, kus osalesid inimesed alternatiivskeenelt, et end ja teisi lõbustada.
Ei saaks öelda, et olen. Kas te olete kuulnud midagi Aleksander Rõbakist? (naerab).
Ma ei hakka neid sloganeid lahti mõtestama. See on meie kuulajate töö, saada seda, mida nad tahavad. Meil on palju sloganeid, teeme koostööd ühe iiri kirjanikuga sel teemal. Lasen tal teha oma tööd. See on osa Mungoolia mütodoloogiast. Nagu miksime muusikat erinevatest allikatest, teeme sama sõnadega.
Ou, liiga vana. Mu iga on sadu aastaid.
Ei, mitte eriti. Pigem vana keha ja noor hing.