Mida arvavad Eurovisioonist briti noored?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavune viimane koht Eurovisiooni lauluvõistlusel ei tulnud brittidele suure üllatusena: neid esindanud teismelise Josh Dubovie loo «That Sounds Good to Me» üks autoritest, Pete Waterman, mainis juba enne võistlust BBC’le, et nende võiduvõimalused on «äärmiselt väikesed», lisades siiski, et «alati on võimalus, et juhtub midagi erakorralist».
Kuigi BBC oli konkursile pühendanud lausa terve eraldi veebilehe, jagades ürituse kohta kõikvõimalikku informatsiooni, postitades videoklippe möödunud aastate võidulauludest, fotosid, väljaprinditavaid punktitabeleid ning isegi retsepte «eurovisioonitoitude» valmistamiseks, rippusid supermarketites sellegipoolest jalgpalli- ning mitte eurovisioonivimplid.
Noorte arvamused Euroopa lauluvõistlusest on otsekohesed
Näiteks 19-aastane Cameron ütles, et tal «pole peaaegu kunagi aega olnud Eurovisiooni vaatamiseks». Tema arvates koosneb üritus kehvast popp-muusikast ning ka hääletussüsteem olevat «korrumpeerunud – hääletatakse taktikaliselt, mitte parima loo poolt». Ka tänavuse briti laulja kohta ei ole Cameronil midagi positiivset öelda. Küll aga lisas ta, et mõned ta sõbrad jälgivad üritust, ning «üks isegi märkis oma kalendrisse: «Korralda eurovisioonipidu!»».
Sama vana raskema muusika kuulaja Matt lausa «vihkab» Eurovisiooni ning arvas, et see koondab kogu Euroopa halvima muusika. Läbi aegade on talle vaid nelja aasta tagune Lordi esitus meeldinud; tänavune Suurbritannia laul on tema arvates häbiväärne ning kaotus teda ei üllatanud.
Keemiatudengist Niamhi arvates on kahju, et nii suur osa lauludest ingliskeelsed on. «Oleks palju huvitavam näha rahvuslikke esitusi, sest praegu ei peegelda ükski lugu riiki, kes seda esitab.» Malcolm Lincolni esinemise ebaedu põhjuseks pakkus ta aga liiga abstraktset ning kirevat esinemist – pidades sellega silmas nii laulu sees olevaid muusikalisi käike kui ka lavalist liikumist.
Positiivsemalt meelestatud on aga Inglismaal õppiv norralane Jesper, kelle arvates kannatab kord aastas Eurovisiooni vaadata küll – see olevat isegi «täitsa lõbus». Tema lähenemine hääletustulemuste kujunemisele on mõnevõrra üllatav: «Inimesed arvavad, et Skandinaaviamaad hääletavad üksteise poolt ühtsustundest, kuid tegelik põhjus peitub hoopis lugude varases turustamises naabritele.»
Prognoositud ebaedust hoolimata jälgisid britid eurovisiooni meelelahutuslikel põhjustel: võistlus annab hea ettekäände väikese peo korraldamiseks ning sõpradega laulude, artistide ning nende kostüümide üle arutlemiseks. Ei ole ju Euroopas teist üritust, mis pakuks nii kirevat sõud ja omalaadset muusikat.
Hoolimata Suurbritannia varasemast edust eurovisioonil ning koguni viiest võidust, on ürituse populaarsus seal nüüdseks märgatavalt kahanenud. Niisiis tänavune viimane koht Eurovisioonil britte väga ei kõiguta – ei ole see neil ju ka esimene kord. Küll aga oodatakse pikisilmi edu eelseisvalt jalgpalli maailmameistrivõistluselt.