/nginx/o/2014/02/26/2857608t1h366d.jpg)
Terviseasjatundjate sõnul on kevad nii-öelda tujutõusu aeg, sest valget aega on aina enam.
Miks kevadel tuju tõuseb?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadine valguse lisandumine käivitab organismis hormoonide tootmise, mis teeb virgemaks ja erksamaks, kirjutab iltasanomat.fi.
Hormonaalsed muutused kajastuvad käitumises, sest tuntakse vajadust rohkem suhelda, armutakse ja tahetakse talvel kogutud liigkehakaalust vabaneda.
Suurt rolli mängib meeleolu muutuses hormoon serotoniin, mille tase kerkib.
«Serotoniin mängib meie organismis tähtsat rolli. Serotoniini toodetakse nii veres kui ajus. Valge aja lisandumine tekitab serotoniini juurde ja see kestab kuni suve alguseni. Ajus mõjutab serotoniin neid piirkondi, mis reguleerivad inimkeha aktiivsust,» selgitasid asjatundjad.
Seratoniini toob kaasa optimismipuhangu ja meeleolutõusu, tahetakse rohkem liikuda ja kehakaal langeb selle tagajärjel.
Lisaks mõjutab serotoniini hulga suurenemine ka isu mõjutavaid hormoone ehk valgel ja soojemal ajal ei vaja keha enam nii palju toitu kui pimedal ja jahedal ajal.
Samuti mõjutab serotoniin suguhormoone, mille mõjul võib tekkida niinimetatud kevadarmumine.
«Serotoniin aitab kaasa sellele, et nii meeste kui naiste organismis kasvab testosterooni osakaal. Meestega seostatav hormoon testosteroon muudab naised sotsiaalselt avatumaks, mehed aga agressiivsemaks,» nentisid teadlased.
Valge aja pikenemine mõjutab aga näiteks ka melatoniini, mida on valgel ajal organismis vähem kui pimedal ajal.
Melatoniin reguleerib inimkeha ärkveloleku ja magamise tsükleid ning kehatemperatuuri. See selgitab ka seda, miks pimedal ajal tahetakse rohkem magada. Valgel ajal unevajadus kahaneb.
Valge aja ja meeleolu tõusuga kaasneb ka «rõõmuhormooni» dopamiini lisandumise.
Iirimaa luuletaja T.S. Eliot nimetas aprilli kuudest kõige karmimaks. See võib tõele vastata, kuna aprillis on enesetappude arv aastas kõige suurem.
Uurijate sõnul näitab enesetappude statistika seda, et aasta jooksul ei tehta neid stabiilses rütmis, vaid kevadel tuleb neid enim ette.
«Kolm neljandikku enesetappudest tehakse kevadel ja depressiooni tõttu. Kuigi valge aeg tekitab enamuses inimestes energia- ja rõõmupuhangu on ka neid, kes seda välja ei kannata. Depressioonis inimesele võib päeva pikenemine ja valge aeg väga raske olla,» selgitati.
Enamik inimesi aga tunneb end päevade pikenedes paremini kui pimedal talvisel ajal.