Vanim maakooretükk on 4,4 miljardi aasta vanune tsirkoon

4,4 miljardi aasta vanune tsirkoon

FOTO: SCANPIX

Lääne-Austraaliast leiti meie planeedi vanim tükk, milleks on 4,4 miljardi aasta vanune tsirkoon.

Teadlased tegid selle kristalli vanuse kindlaks kahe erineva vanuse määramise tehnika abil, edastab Reuters.

See lubab oletada, et maakoor tekkis üsna kiiresti pärast planeedi formeerumist ning see väike tsirkoon on selle tõendiks.

USA Wisconsini ülikooli geoteaduste professori John Valley sõnul kinnitab see leid, et varajane Maal ei olnud nii karmid tingimused kui varem oletati.

Teadlased kasutasid tsirkooni vanuse kindlaks tegemiseks uraani radioaktiivsete jäänuste olemasolu pliis.

Osade teadalaste arvates ei anna see uurimistehnika õiget vastust, kuna plii aatomid liiguvad kristallis. Selle tõttu uuriti kristalli veel teisel viisil – aatomite tomograafia abil.  See näitas, et tegemist on 4,4 miljardi aasta vanuse tsirkooniga.

Teooria kohaselt tekkis Maa 4,5 miljardit aastat tagasi, olles esmalt vaid sulakivimitest koosnev kera. Maakoor tekkis aga üsna kiiresti, umbes 100 miljonit aastat pärast planeedi teket.

Nimetatud tsirkooni vanus tähendab ka seda, et planeet Maa formeerus vaid 160 miljonit aastat pärast meie päikesesüsteemi teket.

Nüüdne leid viitab ka sellele, et Maa «jahtudes» olid temperatuurid piisavalt madalad, et siin said tekkida ookeanid ning koos sellega võis ka elu tekkimine käivituda seniarvatust märgatavalt varem.

Maa arengu algusperiood kannab teaduses nime Hadean eon Vana-Kreeka allmaailma jumala Hadese järgi. Maa pinda kujundasid siis meteoriitide ja asteroidide langemised.

«Meid huvitab ikka ja jälle küsimus, millal tekkisid tingimused elu tekkeks? Millal oli Maa piisavalt jahe, et siin sai elu puhkeda?» küsis Valley.

Valley arvates näitab 4,4 miljardi aasta vanune tsirkoon, et meie planeedil võis mikrobioloogilist elu leida juba 4,3 miljardit aastat tagasi.

«Me ei saa seda kinnitada ega ümber lükata. Samas ei ole ka ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et 4,3 miljardit aastat tagasi ei saanud elu olla,» lisas teadlane.

Uuritud tsirkoon leiti Austraaliast Jack Hilli regioonist 2001. aastal. Tegemist on üliväikse kiviga, mille suurus on vaid 200 korda 400 mikronit ehk kahekordne inimjuukse läbimõõt.

«Tsirkoonid võivad olla suured ja ilusad kivimid. Meie uurisime väga väikest ja geoloogia seisukohast üsna igavat. Ilma tugeva suurendusklaasita ei ole seda võimalik näha,» jätkas Valley.