T, 5.07.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Video: kui täpne on uus film «Pompei» looduskatastroofi kirjeldamisel?

Inna-Katrin Hein
Video: kui täpne on uus film «Pompei» looduskatastroofi kirjeldamisel?
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Kui täpne on uus film «Pompei» looduskatastroofi kirjeldamisel?
Kui täpne on uus film «Pompei» looduskatastroofi kirjeldamisel? Foto: Youtube

Kinodesse on jõudmas uus film «Pompei», mis räägib 79. aasta pKr vesuuvi vulkaani purskest ning mis võis Pompei linnas sel ajal aset leida.

3D filmis on näha, kuidas laava voolab linna poole, taevas kattub tumeda suitsuga ning sajab kivimeid ja tuhka, edastab Live Science.

Filmis püüab gladiaatorist ori päästa oma kallimat, jõuka kaupmehe tütart Cassiat, kelle on röövinud Rooma senaator.

Tegemist on kakastrooffilmiga, milles käsitletakse maailma ühte kuulsamat loodusõnnetust.

Teadlaste sõnul on filmis üsna täpselt edasi antud seda, mis Pompeid tabas.

Filmi tootja TriStar Pictures edastas, et film ei põhine ajaloolistel tegelastel.

«Lugu räägib orjast gladiaatoriks saanud Milost (teda mängib Kit Harington), kes armub jõuka kaupmehe tütresse Cassiasse (Emily Browning). Nad püüavad põgeneda Rooma senaatori (Kiefer Sutherland) eest keset vulkaanipurske kaost.

«Tegemist on mängufilmi, mitte dokumentaalfilmiga, kuid Pompei lugu on erakordne ja rääkimist väärt,» lausus režissöör Paul Anderson.

Vesuuvi vulkaani purse mattis ta lähedal olnud linnad Pompei, Herculaneumi ja teised  4 – 6 meetrise vulkaanilise tuha ja kivimite alla.

Vana-Rooma ajaloolane Plinius Vanem oli selle vulkaanipurske tunnistajaks ja jättis endast selle kohta kirjelduse.

Andersoni sõnul võtsid nad aluseks Pliniuse kirjeldused ning arheoloogilisel väljakaevamistel leitu.

USA kosmoseagentuuri NASA vulkanoloogi Rosaly Lopesi sõnul hukkusid Pompei elanikud kuuma laava, maavärina, tsunami, kuuma tuha ja eluohtliku gaasi tagajärjel.

Filmitegijad püüdsid edasi anda nii hästi kui suutsid maavärinaid, purset ning siis laavavoolu.

«Nad on sellega võrdlemisi hästi hakkama saanud. Kõik see tekkis ootamatult ja sealsed inimesed kaotasid elu väga lühikese ajaga,» nentis teadlane.

Lopes lisas, et paljud võisid jõuda Pompeist põgeneda, kuid osa elanikke hukkus silmapikselt püroklastilise voolu tõttu.

Sajandeid hiljem leidsid arheoloogid hukkunud ning täitsid inimjäänused kipsiga, mille abil valmisid surnukehade kipskujud.

Filmitegijad kasutasid filmis neid ära. Sellised on näiteks mees ja naine, kes katastroofi ajal teineteise embuses on. Või siis Aafrika päritolu gladiaator, kes samuti vulkaanipurske tagajärjel hukkus ja kelle kipsjäljend samuti Pompeis näha on.

Lopes lisa,s et filmis mindi laavavihmaga liiale, sest tegeliku katastroofi ajal ei «sadanud» laavat.

Filmis on näha suurt tsunamit Pompeid tabamas, tegelikult oli maavärinast ja vulkaanipurskest tingitud tsunami üsna väike ning ei paisanud laevu linna.

Arheoloog Sarah Yeomansi sõnul on uus film «Pompei» üsna märkimisväärne ja vaadatav.

«Filmitegijad on õigesti andnud edasi, et Pompei oli 79. aastal Vana-Rooma eliidi kuurort ning sealsed gladiaatorite võitlused olid osa selle elust,» selgitas arheoloog.

Režissöör Andersoni sõnul kasutasid nad linateose tegemisel lasertehnikat, et luua linnast topograafiline kaart. Sinna lisati helikopterilt tehtud pildid Pompei varemetest.

«Kõik tänavad ja olemasolevad ehitised on edasi  antud sellistena nagu need Pompeis näha on. Tegelaste kostüümide tegemisel lähtusime mosaiikidel kujutatud rõivastest,» jätkas filmitegija.

Yeomansi sõnul on Anderson linna Pompei kunagise ilme üsna hästi edasi andnud.

«Samas on ka ajaloolisi möödapanekuid. Tollased kõrgklassi naised ei liikunud üksinda tänavatel ning ei olnud ka poliitiliselt aktiivsed. Samuti ei paljastanud nad käsivarsi ning ei kandnud lühikesi rõivaid,» selgitas asjatundja.

Andersoni sõnul on tema filmi sõnumiks, et selline vulkaanipurse võib korduda.

Vesuuvi vulkaanipurske sarnaseid purskeid on ajaloost veel teada. 1883. aastal purskas Krakatau vulkaan, mis asub samanimelisel saarel Sunda saarte ja Jaava saare vahel.

1980. aastal purskas aga St. Helensi vulkaan USAs Washingtoni osariigis Vaikse ookeani ääres.

Vesuuvi vulkaan on pursanud veel ka 1631. aastal ja siis kaotas elu 3000 inimest. Nüüdisajal elab Vesuuvi lähedal miljoneid inimesi, kelle elu võib ootamatu purske tõttu ohus olla.

Märksõnad
Tagasi üles